Teisest küljest on liisimine natuke erinev, mis võimaldab teil vara kasutada kindla tähtaja jooksul, tasudes rendiperioodi üüritasu perioodiliselt. Niisiis, enne mis tahes otsuse langetamist, peate kaaluma teatud parameetreid, mis puudutavad teie nõudeid, kasutamist, terminit jne. Ja selleks peate leidma ostu ja liisingu vahe.
Võrdluskaart
| Võrdluse alus | Ostmine | Liising |
|---|---|---|
| Tähendus | Termin "ost" viitab vara ostmisele, makstes selle eest hinda. | Liising on kokkulepe, mille puhul vara omanik lubab teisel isikul vara kasutada korduvate maksete tegemiseks. |
| Osapooled | Müüja ja ostja. | Liisinguandja ja rentnik. |
| Maksumus | Vara omamise kulud. | Vara kasutamise kulud. |
| Ülekanne | Ostjal on õigus vara üle kanda või müüa. | Liisinguvõtjal ei ole õigust vara teisele osapoolele üle kanda või müüa. |
| Kaalumine | Võib maksta kindlasummalise või võrdse igakuise osamaksena kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. | Võib maksta üürilepingute kaudu. |
| Term | Vara majanduslik eluiga. | Määratletud tähtaeg |
| Omandivõimalus | Kui kõik maksud on kustutatud, kuulub vara ainult ostjale. | Termini lõppedes on rentnikul kaks võimalust, kas vara ostmiseks või selle tagastamiseks. |
| Remont ja hooldus | Ostja vastutus | Sõltub liisingutüübist |
| Eelarve | Varade poolel, põhivarana. | Sõltub liisingutüübist. |
| Jääkväärtus | Võimaldab ostjal kasutada vara jääkväärtust. | Rentnikul on vara jääkväärtus ära võetud. |
Ostmise mõiste
Ostmine on kokkulepe, millega müüja kannab sõiduki omandiõiguse ostjale vastutasuks piisava raha eest. Omandi üleminekuga kaasneb ka omandiõigusega kaasnev risk ja hüved.
Ostja omandab vara ja kasutab seda õigust kas kogu summa tasumisel ühekordselt, st ühekordse maksena või tasudes raha, et võtta vara üleandmiseks üle ja lubades maksta ülejäänud summa regulaarselt igakuised osamaksed. Ettemaksu moodustavad sularaha või sissemakse, maksud, registreerimistasu ja muud tasud.
Kuna ostja omab vara, ei ole vara kasutamisele, üleandmisele ega müümisele piiranguid. Peale selle kannab ta remondi- ja hoolduskulud.
Liisingu mõiste
Liising määratletakse kui kokkulepet, milles rendileandja annab rentnikule õiguse vara kasutusele võtta vastutasuks piisava tasu eest, st perioodiliste maksete eest rendilepingu vormis kokkulepitud tähtajaks. Selles lepingus ostab üks pool (rendileandja või liisingfirma) vara ja annab selle kasutamise teisele osapoolele (rentnikule) kindla tähtaja jooksul.
Lihtsamalt öeldes tähendab rentimine pikaajalise vara üürile andmist omanikule, teisele osapoolele korrapärase tasu eest, mis tuleb maksta rendiperioodi jooksul. Arvestus tähendab rendileandja poolt regulaarselt makstavaid rendi renditasusid vara kasutamise eest, mis on rendileandjale tulu. AS - 19 tegeleb rendilepingutega, mis näeb ette mõlema poole asjakohased arvestuspõhimõtted. Rendilepinguid on kahte tüüpi:
- Finantsrent : Tuntud ka kapitalirendina, see on mitterakendatav kokkulepe, mille tähtaeg on võrdne vara majandusliku elueaga. Seda tüüpi rendilepingu kohaselt kantakse kõik omandiga seotud riskid ja hüved rentnikule, kuid tiitlit võib üle anda või mitte. Määratletud tähtaja möödumisel võib vara omandiõiguse üle anda rentnikule väikese summa, st hinnaga, mis on vara õiglast turuväärtust väiksem.
- Kasutusrent : Liisingutüüp, mille tähtaeg on lühem kui vara majanduslik eluiga ja rentnikul on õigus rendileping lühikese etteteatamisega lõpetada. Selle rendilepingu alusel ei võeta vara omandiõigusega seotud riski ja hüvesid üle ning pärast määratud tähtaja möödumist tagastatakse vara selle omanikule.
Peamised erinevused ostmise ja liisingu vahel
Ostmise ja liisingu vahelise erinevuse osas on järgmised punktid olulised:
- Termin "ost" kasutatakse selleks, et viidata protsessile, milles müüja kannab vara omandiõiguse ostjale, piisava rahalise tasu eest. Liising on kokkulepe, milles üks osapool ostab vara ja annab õiguse kasutada vara teise osapoole jaoks perioodiliste maksete tegemiseks.
- Ostes on osapooled ostja ja müüja. Seevastu liisingu osalised on rendileandja, st vara omanik ja liisinguvõtja, kes on renditud vara kasutaja.
- Ostes on vara väärtus vara omamise kulu, samas kui liisingu väärtus on renditud vara kasutamise maksumus.
- Ostmisel on ostjal õigus müüa või müüa vara igal ajal. Vastupidi, liisingukorraldus ei võimalda rentnikule sellist vabadust, kuna vara omandiõigus kuulub rendileandjale.
- Vara ostmise tasu tuleb maksta kindlasummalise summana või võrdse igakuise osamaksena. Seevastu peab rentnik üüri üüri maksma iga kuu, et vara kasutada.
- Ostmine ei ole piiratud tähtajaga nagu liisingu puhul. Niisiis, ostmine võimaldab isikul kasutada vara kogu oma majandusliku eluea jooksul.
- Kui ostja tühistab kõik vara eest makstud tasud, on ta selle omanik. Seevastu on üürnikul rendiperioodi lõpus kaks võimalust, kas omada vara nimiväärtuse andmisega või tagastada see rendileandjale. Kuigi kasutusrent ei sisalda seda võimalust.
- Vara remont ja hooldus on ostja vastutusel ostu korraldamisel. Seevastu sõltuvalt lepingutingimustest ja liisingu tüübist määratakse vastutus remondi ja hoolduse eest.
- Renditud vara on bilansiväline kirje. Seega ei ole see bilansis kajastatud. Erinevalt ostust, kus ostetud vara on näidatud bilansi varade poolel põhivarana.
- Vara ostjal on vara päästeväärtus, sest ta omab vara. Vastupidi, rentnikul on päästmisväärtus ära võetud, sest vara on rendileandja vara.
Järeldus
Võime öelda, et liising on alternatiiv pikaajalise vara ostmisele omandiõigusega või laenatud vahenditest. Võimalik on valida ükskõik milline neist kahest variandist, kuid enne seda peate oma nõuded prioriteetseks, st kui teil on vaja vara pikaks ajaks, on mõttekas vara osta, kuna omandi ja tegevuskulude ekvivalentne aastakulu oleks väiksem kui liisimine.
Seega vaadake vara maksustamisjärgset EAC-i, kui see on vähem kui rendi rentimine, siis tuleks valida ostmine, samas kui see on suurem kui rendi rentimine, on rentimine mõttekas.
