Soovitatav, 2024

Toimetaja Valik

Üldkoosoleku ja erakorralise üldkoosoleku vaheline erinevus

Liikmete kohtumine peaks toimuma, et võtta liikmetele heakskiit mõnedes äriküsimustes. Tavapärase äritegevuse ja ettevõtte eritegevuse (kui see on olemas) tehinguks on üldkoosoleku juhatus, erakorralist tegevust arutatakse erakorralisel üldkoosolekul.

Ettevõttel on oma liikmetest eraldiseisev juriidiline identiteet, kuid nad on need, kes asutavad ettevõtte kui ettevõtte. Sellegipoolest on ettevõte kunstlik inimene, mistõttu väljendatakse tahtmist koosolekutel vastu võetud resolutsioonide kujul. Ettevõttel on kolm liiki ärikohtumist, mis on aastakoosolek, erakorraline üldkoosolek ja klassi koosolek.

Lugege sellest artiklist, et mõista erinevusi üldkoosoleku ja erakorralise üldkoosoleku vahel.

Võrdluskaart

Võrdluse alusAasta üldkoosolekErakorraline üldkoosolek
TähendusAasta üldkoosolek on üldkoosolek, mis peab ettevõtte poolt igal aastal hoidma, et arutada erinevaid äriküsimusi.Erakorraline üldkoosolek on iga koosolek, mis ei ole üldkoosolek, kus toimub ettevõtte juhtimisega seotud tehingute tegemine.
Esimene kohtumineSee peab toimuma 9 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.Sellist nõuet ei ole
ÄriTavapärane äritegevus ja eritegevus (kui üldse) toimub.Ainult eritegevus.
Päev ja kellaaegSeda võib pidada igal päeval, välja arvatud riiklikel pühadel, ainult tööajal.See võib toimuda igal päeval, sealhulgas riigipühal, ja igal ajal päeva jooksul.
KaristusKui koosolekut ettenähtud aja jooksul ei kutsuta, määratakse karistus.Seaduse kohaselt ei ole ette nähtud karistust.
KutsubJuhatusJuhatus, juhatus aktsionäride, rekvisiitide või kohtute rekvireerimiseks.

Aasta üldkoosoleku mõiste

Aasta üldkoosolek, nagu nimigi ütleb, on ettevõtte iga-aastane üritus, kus liikmetel on võimalus rääkida ettevõtte tulemustest, kasumlikkusest ja igapäevastest tegevustest. Vastavalt 2013. aasta aktsiaseadusele peab iga ettevõte, mis ei sisalda ühte isikut, kutsuma kord aastas kokku üldkoosoleku, et arutada tavapärase äritegevuse küsimusi.

Juhul, kui ettevõte ei korralda majandusaasta üldkoosolekut, on liikmetel õigus pöörduda vastava asutuse poole, kes omakorda annab juhised ettevõtte üldkoosoleku kokkukutsumiseks. On kaks tüüpi üldkoosolek, mis on esitatud järgmiselt:

  • Esimene aktsionäride üldkoosolek : see tuleb kokku kutsuda üheksa kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Seetõttu ei ole ettevõtte asutamise aastal vaja ühtegi üldkoosolekut pidada.
  • Järgmine aktsionäride üldkoosolek : Kõik teised üldkoosolekud pärast esimest üldkoosolekut, mis toimub kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu või 15 kuud viimasest üldkoosolekust, olenevalt sellest, kumb on varasem.

Erakorralise üldkoosoleku mõiste

Erakorraline üldkoosolek viitab üldkoosolekule, mis käsitleb äriühingu asjade haldamisega seotud küsimusi, mis nõuavad asjaomaste liikmete nõusolekut.

Kui ettevõttel ei ole võimalik oodata järgmist aktsionäride üldkoosolekut, on ettevõtte põhikirjas ette nähtud üldkoosoleku korraldamine peale erakorralise üldkoosoleku toimumise erakorraliste äritehingute tegemiseks. Seda võib kutsuda:

  • Juhatus : Kui juhatus peab seda sobivaks, on tal erakorraline üldkoosolek.
  • Juhatus liikmete nõudmisel: Juhatus kutsub ERMi üles, kui ta saab rekvisiidist piisava arvu liikmete hulgast, taotluse saamise kuupäeval.
  • Taotleja : Kui juhatus ei nõua koosolekut 21 päeva jooksul alates kehtiva rekvisiidi saamisest mis tahes küsimuses, võib rekvisiitist taotleda EGM-i 45 päeva jooksul pärast sellist nõudmist.
  • Avaliku Teenistuse Kohus : vahekohtu võib ERMi kutsuda ka iga liikme või direktori taotlusel, kellel on hääleõigus, kui juhul, kui liikme koosolekut ei ole võimalik kokku kutsuda.

Üldkoosoleku ja erakorralise üldkoosoleku peamised erinevused

Siin esitatud punktid selgitavad erinevusi aastakoosoleku ja erakorralise üldkoosoleku vahel:

  1. Aasta üldkoosolek on koosolek, mille korraldab ettevõte igal kalendriaastal, et arutada erinevaid äriküsimusi. Teisest küljest on erakorraline üldkoosolek iga koosolek, välja arvatud üldkoosolek, kus arutatakse ettevõtte juhtimisega seotud äritegevust.
  2. Esimene üldkoosolek tuleb kokku kutsuda kuni üheksa kuud pärast majandusaasta lõppu. Seevastu erakorralise üldkoosoleku puhul ei ole sellist nõuet.
  3. Nii tavaline äritegevus kui ka eritegevus toimub AGMis, samas kui EGMis toimub ainult eritegevus.
  4. Üldkoosolek peaks toimuma igal päeval peale riigipüha, ainult tööajal. Seevastu võib EGMi teostada igal päeval, sealhulgas riigipühadel, ja igal ajal päeva jooksul.
  5. Kui aktsionäride üldkoosolekut ei kutsuta ettenähtud aja jooksul, määratakse karistus kuni Rs. 1, 00, 000 ja Rs. 5000 päeva päevas. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise korral ei ole seaduses ette nähtud ühtegi karistust.
  6. Kuigi üldkoosoleku kutsub kokku ainult juhatus, võib juhatuse, juhatus kutsuda aktsionäride, rekvisiitide või kohtute nõudmisel kokku EGM.

Järeldus

Igale liikmele tuleb üldkoosoleku läbiviimise kohta ette teatada 21 päeva. Neid kohtumisi korraldab ettevõte, et tagada kõigile liikmetele võrdne ja õiglane võimalus osaleda ettevõtte otsustusprotsessis.

Top