Vastupidi, kahekojaline seadusandja on selline, kus on kaks parlamendikoda, st ülemkoda, mis esindab riike ja teine on alamkoda, mis esindab riigi inimesi. Seda tüüpi seadusandluses jagavad volitused kahte maja. Võtame lugeda sellest artiklist, et mõista erinevust ühekojaline ja kahekojaline seadusandja.
Võrdluskaart
| Võrdluse alus | Ühekojaline seadusandja | Kahekojaline seadusandja |
|---|---|---|
| Tähendus | Valitsuse vormi, mis koosneb ainult ühest seadusandlikust koosseisust või kogunemisest, nimetatakse ühekojaline seadusandja. | Kahe tasandi assambleedest koosnevat riigi seadusandlikku süsteemi tuntakse kahekojaline seadusandja. |
| Volitused | Keskendunud | Jagatud |
| Valitsussüsteem | Unitary | Federal |
| Otsus poliitika kohta | Kiire otsuste tegemine | Kulutab aega |
| Sulgurid | Haruldane | Sage |
| Sobilik | Väikesed riigid | Suured riigid |
Ühekojaline seadusandja määratlus
Kui parlamentaarses süsteemis on ainult üks maja, mis täidab kõiki seadusandja tegevusi, st kehtestab seadusi, võtab vastu eelarve, hoolitseb haldamise eest, arutab arengukavade küsimusi, rahvusvahelisi suhteid, riiklikke plaane jne, siis see vorm on nimetatakse ühekojaline seadusandlikuks või Unicameralismiks.
Ühekojaline seadusandlik liige on otseselt valitud rahva poolt ja see esindab kõiki inimesi. Veelgi enam, tänu oma lihtsusele on ummikseisu olukorras vähem võimalusi.
Mõned riigid, kus praktiseeritakse ühekojaline seadusandja, on Uus-Meremaa, Iraan, Norra, Rootsi, Hiina, Ungari jne.
Mõiste "kahekojaline seadus"
Kahekojaline seadusandja või kaksikmelism viitab riigi seadusandlikule organile, mis koosneb kahest eraldi majast, st Ülem-majast ja Alamkonnast, mis jagab võimu. Selle peamine eesmärk on tagada kõigi ühiskonna sektorite või rühmade õiglane ja õiglane esindatus parlamendis.
Kahekojaline struktuur on vastu võetud Ühendkuningriigis, Ameerika Ühendriikides, Indias, Kanadas, Hispaanias, Jaapanis, Itaalias jne.
Alammaja liikmed valivad inimesed otse üldvalimiste kaudu, et esindada üldsust. Teisest küljest kasutatakse kaudset meetodit ülemkoja liikmete valimiseks, mis näitab poliitilisi allüksusi. Parlamendi kahe koja koosseis on erinev kohtade arvu, volituste, hääletamisprotsessi ja nii edasi.
Peamised erinevused Ühekojaline ja kahekojaline seadusandja
Ühekojaline ja kahekojaline seadusandja võib eristada selgelt järgmistel põhjustel:
- Ühekojaline seadusandlik või ühekojaline seadusandlik süsteem on vaid üks maja või kogumik. Seevastu viitab kahekojaline seadusandja valitsuse vormile, kus volitused ja volitused jagunevad kahe eraldi koja vahel.
- Ühekojalises valitsuses on volitused koondatud ühte parlamendi kotta. Vastupidiselt kahekojalistele valitsustele jagavad volitused ülemkoda ja alamkoda.
- Ühekojaline seadusandja järgitakse, kui riik on struktureeritud ühtse valitsussüsteemi alusel. Vastupidi, kahekojaline seadusandja on praktikas riigis, kus on föderaalne valitsussüsteem.
- Poliitikat ja õigusloomet puudutav otsustusprotsess on ühekojaline seadusandja, võrreldes kahekojaline seadusandja. Seda seetõttu, et ühekojaline seadusandja on ainult üks maja, nii et seaduse vastuvõtmine kulutab vähem aega. Seevastu kahekojaline seadusandja peab seaduseelnõu vastu võtma nii parlamendi kodudelt, et saada aktiks.
- Ühekojaline seadusandja on ummikseisu võimalused haruldased. Kuid kahekojaline seadusandja on ummikseis tavaline, kui kaks kambrit on tavalise arve suhtes eriarvamusel. Sellisel juhul kutsub president mõlema maja ühisistungi kokku, et lahendada tagasilöök.
- Ühekojaline seadusandlik kogu on kõige parem väikese suurusega riikidele. Seevastu on kahekojaline seadusandja suurte riikide jaoks sobiv.
Järeldus
Ühekojaline seadusandja on levinud nendes riikides, kus ei ole kahekojaline seadusandja, ning peamine eelis on see, et õigusloome on lihtne. Kahekojaline seadusandja on vastu võtnud paljud maailma riigid, et anda kõne kõikidele sotsiaalsetele rühmadele ja sektoritele. Sel viisil tagab see kõigi inimeste klasside esindatuse. Lisaks takistab see võimu tsentraliseerimist, kuid võib põhjustada ummikseisu, mis muudab seaduse läbimise keeruliseks.
