On kahte tüüpi üksusi, st tootmisüksusi ja mitte-tootmisüksusi. Mittetootvad üksused on kaubavahetusega tegelevad üksused, mis ei muuda nende vormi, mis tähendab, et nad müüvad tooteid oma algsel kujul. Aruandeperioodi lõpus on oluline tuvastada ettevõtte kasum või kahjum. Selleks koostatakse finantsaruanne.
Finantsaruanne on raamatupidamisprotsessi lõpptulemus, mis hõlmab raamatupidamisaruannete kokkuvõtte koostamist, mis on esitatud viisil, mis kujutab selgelt ettevõtte finantsseisundit ja tulemuslikkust.
Finantsaruanne on jagatud kaheks osaks: kasumiaruanne ja positsioonide aruanne, kus esimene on allklassi kauplemiskontole ning kasumiaruanne ja viimane hõlmab bilanssi.
Võrdluskaart
| Võrdluse alus | Kauplemiskonto | Kasumi ja kahjumi konto |
|---|---|---|
| Tähendus | Kauplemiskonto on konto, mis näitab kauplemistoimingute tulemust, näiteks toodete ostu ja müüki. | Kasumiaruanne on konto, mis kajastab ettevõtte tegelikku kasumit või kahjumit aruandeperioodi jooksul. |
| Ettevalmistus | Ta on valmis kindlaks määrama perioodi brutokasumi. | Ta on valmis tuvastama perioodi puhaskasumit. |
| Tasakaalu ülekandmine | Kauplemiskonto saldo kantakse kasumiaruandesse. | Kasumiaruande saldo kantakse üle kapitalikonto. |
| Kontod | Otsesed tulud ja otsesed kulud | Tegevus- ja mittetulunduslikud tulud ja kulud. |
Kauplemiskonto määratlus
Kasumiaruandes on kauplemiskonto esimene osa, mis on valmis teadma brutotulemust, st perioodi kasumit (kahjumit). Konto näitab kauplemistegevuse tulemusi, st teenitud kasumit või kahjumit, mis on tekkinud kaupade ostmisel või müümisel.
Konto koosneb kahest osast; deebetpool näitab otseseid kulusid ja krediidipool on otseste sissetulekute jaoks. Otsesed kulud, mis on organisatsioonile tekkinud, et viia kaupa seisundisse, sobivad müügiks. Sellisteks kuludeks on kütus, energia, kaubavedu, kindlustus, sisseveo sissevedu, kaupluste tarbimine jne. Teisest küljest tähendab otsene sissetulek tulu kaupade müügist teenitud tegevustest.
Kasumi ja kahjumi konto määratlus
Kasumiaruanne on osa finantsaruannetest, milles võetakse arvesse aruandeperioodil tekkinud tegevus- ja mittetulunduslikke tulusid ja kulusid. See selgitab välja ettevõtte puhaskasumi või kahjumi.
Kasumi- ja kahjumikonto koostatakse pärast kauplemiskonto koostamist, katsebilansi abil. Kauplemiskonto saldo kantakse sellesse kontosse, mis toimib lähtepunktina, mille järel debiteeritakse kõik kulud ja kahjumid ning kõik sissetulekud ja kasumid kantakse sellele kontole.
Kui konto deebetpool ületab krediidi poole, on see puhaskahju ja kui krediidipool on rohkem kui deebet, on tulemus puhaskasum. Saldo (puhaskasum või -kahjum) kantakse bilansis kapitalikonto.
Peamised erinevused kauplemise ja kasumi ja kahjumi konto vahel
Allpool toodud punktid selgitavad üksikasjalikult kauplemis- ja kasumiaruande erinevust:
- Kauplemiskonto on finantsaruannete osa, mille üksused on koostanud kaubandustegevuse tulemuste näitamiseks, st kaupade ostu ja müügi kohta. Teisest küljest on kasumiaruanne konto, mis näitab ettevõtte tegelikku kasumit või kahjumit aruandeperioodil.
- Kauplemiskonto määrab aruandeperioodi brutokasumi või -kahjumi. Seevastu kasumiaruanne tuvastab antud perioodi puhaskasumi või -kahjumi.
- Kauplemiskonto saldo kantakse kauplemiskontole, samas kui kasumiaruande saldo võetakse bilansis kapitalikontole.
- Kauplemiskonto on kokkuvõte kõigist otsestest tuludest ja otsestest kuludest. Seevastu kasumi- ja kahjumikontol võetakse arvesse kõiki tegevus- ja mittetulunduslikke tulusid ja kulusid.
Proov
Kauplemiskonto
Kauplemiskonto näidis
Kasumi ja kahjumi konto
Kasumi ja kahjumi konto näidis
Järeldus
Finantsaruannete koostamise peamine eesmärk on tuvastada (majandus) üksuse poolt teenitud kasum või kahjum teataval aruandeperioodil. Need kaks on nominaalkonto ja kajastavad ettevõtte tulemuslikkust.
Need kaks kontot on vaid ettevõtte tulude ja kulude kokkuvõte, mis kajastab netosummat, st ettevõtte kasumit ja kahjumit. Kui tulud ületavad kulusid, siis on tegemist kasumiga, samas kui kulud on tuludest suuremad, siis on see kahjum.
