Soovitatav, 2024

Toimetaja Valik

Suulise tõlke ja ehituse erinevus

Põhikiri on määratletud kui seadusandlik tahe või korraldus, mis on väljendatud teksti kujul. Traditsiooniline viis põhikirja tõlgendamiseks või tõlgendamiseks on seadusandja kavatsuse mõistmine. Seadusandja ülesanne võib lisada tegeliku tähenduse ja eesmärgi. Suulise tõlke ja ehitamise protsess aitab kohtuorganitel määratleda seadusandja tähendust ja eesmärki. Suuline tõlge aitab määratleda seadusandja tegelikku tähendust ja kavatsust.

Teisest küljest kasutatakse õigusliku teksti õigusliku mõju kindlakstegemiseks ehitust . Neid kahte mõistet kasutatakse vaheldumisi, kuid tõlgendamise ja konstrueerimise vahel on nende tähendusjoones erinev vahe. Niisiis, vaadake seda artiklit, milles me seda teie jaoks lihtsustame.

Võrdluskaart

Võrdluse alusTõlgendamineEhitus
TähendusSuuline tõlge tähendab põhikirja tegeliku tähenduse tuvastamist.Ehitus tähendab objekti järelduste tegemist, mis on tekstist otsesema väljenduse kohal.
MäärabKeeleline tähendusÕiguslik mõju
Kasutatakse siis, kuiKohus vastab õigusakti lihtsale tähendusele.Õigustekstil on ebaselge tähendus ja kohus peab otsustama, kas õiguslikus tekstis kasutatud sõnad katavad asja või mitte.

Tõlgenduse mõiste

Mõiste „põhikirja tõlgendamine” tähendab seaduse mõistmist. Seadusandliku vormi abil on seadusandja tähenduse kindlaksmääramine just kohtute poolt vastu võetud protsess. Seda kasutatakse akti või dokumendi tegeliku tähenduse kindlakstegemiseks koos seadusandja kavatsusega. See kipub selgitama nende mõistete ja kirjutiste tähendust, mida on raske mõista.

Seaduse jõustamise ja selle tõlgendamise protsess toimub erinevatel ajahetkedel ja seda teostavad kaks erinevat valitsusasutust. Seaduse tõlgendamine loob nende kahe vahelise arusaama ja sillutab lünga.

Selle eesmärk on uurida autori kavatsust, st kohus peab tuvastama, mida autor tähendab tekstis kasutatud sõnadega, mis aitab saada dokumendis kirjutatud. Lühidalt öeldes on tõlgenduste eesmärk kasutada põhikirja kavatsust kasutatud sõnadega.

Ehituse määratlus

Õiguslikult tähendab „ehitus” juriidilise ekspositsiooni protsessi, mis määrab põhikirjas abstraktsete terminite, kirjutiste jms mõttes ja selgituses ning teeb järelduse loogilise põhjenduse alusel otsese väljenduse kohal oleva teema suhtes õigusakti teksti.

Põhikiri põhikirja koostamisel on lugeda seda sõna otseses mõttes, mis tähendab, et põhikirjas kasutatud sõnade selgitamisel, tavaliselt ja grammatiliselt, kui see toob kaasa ebaselguse ja annab tõenäoliselt teise tähenduse, siis võib kohus valida selle sõna otseses tähenduses. Kui sellist absurdsust ei ole võimalik siiski vastu võtta, saab vastu võtta põhilised tõlgenduseeskirjad.

Suulise tõlke ja ülesehituse põhilised erinevused

Tõlgendamise ja ülesehituse erinevust saab selgelt tõendada järgmistel põhjustel:

  1. Õiguslikus tähenduses viitab tõlgendus sõnadele ja mõistetele põhikirja sätetes. Teisest küljest kirjeldatakse ehitust kui juhtumit puudutavaid järeldusi, mis jäävad väljapoole õigusakti täielikku väljendust.
  2. Kuigi tõlgendus puudutab õigusakti teksti keelelist tähendust, määrab ehitus põhimääruse sõnade ja kirjutiste õigusliku mõju.
  3. Kui õigusakti tekst on lihtne, siis seda nimetatakse tõlgenduseks. Seevastu, kui õiguslikus tekstis kasutatud sõnade sõnasõnaline tähendus toob kaasa ebaselguse, valitakse ehitus, et otsustada, kas juhtum on selle alla kaetud.

Järeldus

Kui tegemist on põhikirja, toimingu või mis tahes lepingu õigusliku väljapanekuga, siis tõlgendus eelneb ehitusele. Kuigi põhikirja tõlgendamine on seotud kirjaliku teksti uurimisega, samas kui ehitust kasutatakse laiemas tähenduses, st see aitab mitte ainult määratleda akti sätte mõtet ja selgitust, vaid selgitab ka selle õiguslikku mõju.

Top