Soovitatav, 2024

Toimetaja Valik

Väljumise (0) ja väljumise (1) vahe

Väljumine (0) ja väljumine (1) on C + + hüppeteated, mis muudavad juhtimise programmi käivitamisel välja. Programmi väljumiseks kasutatakse nii funktsioone, väljumist (0) kui ka väljumist (1), kuid väljumise (0) ja väljumise (1) vahel on üks suur erinevus. Väljumine (0) näitab programmi edukat lõpetamist ja väljumist (1) näitab programmi ebanormaalset lõpetamist.

Laske uuringu erinevus väljumise (0) ja väljumise (1) vahel võrdluskaardi abil.

Võrdluskaart

Võrdluse alusväljumine (0)väljumine (1)
PõhilineTeatab operatsioonisüsteemile programmi edukast / tavalisest lõpetamisest / lõpetamisest.Teatab operatsioonisüsteemile programmi ebanormaalse lõpetamise kohta.
Süntaksiväljumine (0);väljumist (1);
NäitabSee näitab, et ülesanne on edukalt läbi viidud.See näitab, et ülesanne on katkestatud vea tõttu.
MakrodEXIT_SUCCESSEXIT_FAILURE

Väljumise mõiste (0)

Funktsiooniväljund (0) on C + + hüppeteatis. Seda kasutatakse programmi lõpetamiseks või kontrolli väljumiseks programmist. Ta teatab operatsioonisüsteemile programmi edukast lõpetamisest, mis näitab operatsioonisüsteemile, et programmi ülesanne on edukalt lõpule viidud. Tagastuskoodi “0” jaoks kasutatav makro on “EXIT_SUCCESS”, nii et saate seda kasutada nii, et see väljub (EXIT_SUCCESS). Väljumise (0) funktsiooni üldine vorm on: -

 tühine väljumine (int return_code); 

Siin on formaalne parameeter “return_code” väärtus, mis tagastatakse helistajafunktsioonile. Returen_code on alati täisarv, kuna helistamise funktsioonile tagastatud väärtus on kas null või mitte-null. Väljumine (0) on standardne raamatukogu funktsioon, kui kasutame programmis väljumist (0), peame kasutama päisefaili.
Mõistagem näiteks väljapääsu (0) näitega: -

 #include // standard raamatukogu funktsioon int main () {FILE * ptrFile; ptrFile = fopen ("myfile.txt", "r"); // avage fail ainult lugemisrežiimis, kui (ptrFile == NULL) {cout << "Vea faili avamisel"; väljumist (1); // vaheldumisi saate kasutada väljumist (EXIT_FAILURE)} väljumist (0); // vaheldumisi saate kasutada väljumist (EXIT_SUCCESS)} 

Ülaltoodud koodis üritame avada faili nimega "myfile.txt". Oleme loonud kursor faili „myfile.txt“. Kui fail „myfile.txt” on olemas, osutab osuti selle faili aadressile ja väljub (0) operatsioonisüsteemi aruandlusest, et fail on edukalt avatud. Juhul, kui fail ei ole failis „myfile.txt” olev nupp sisaldab nüüd NULL-i ja väljub (1) operatsioonisüsteemi aruandlusest, et fail ei avane vea või midagi tõttu.

Väljumise mõiste (1)

Funktsiooniväljund (1) on ka C ++ hüpata avaldus. Väljumine (1) lõpetab ka programmi, kuid on ebanormaalselt. Väljumine (1) teatab operatsioonisüsteemile, et programmi ei ole edukalt teostatud, või katkestatakse selle täitmine mõne või muu vea tõttu. Väljumise (1) funktsioon on defineeritud standardse raamatukogu funktsioonis, kui kasutate oma programmi väljumist (1), peate konkreetselt mainima päisefaili programmi ülaosas.
Tagastuskoodi “1” makro on “EXIT_FAILURE”, nii et seda saab kirjutada nii, et „välju (EXIT_FAILURE)”.
Nüüd saame mõista programmi (1) funktsiooni programmi abil.

 // hüpata element virna ülaosas int pop (int stack_name, int size, int Top) {if (Top == - 1) {cout << "stack on alavoolu"; väljumist (1); } else {int s = s [Üles]; Üles--; tagasipöördumine; }} 

Siin defineeritakse funktsioon, mis paneb elemendi ülaosas olevale elemendile üles, kui stacki ülemine osa on tühi, st Top on -1. Seejärel ei täideta virna ülemise elemendi avamise ülesannet edukalt, kuna virn on tühi, siis tagastame väljumise (1). See näitab, et popfunktsiooni ülesanne ei ole lõppenud. Seega lõpetatakse teostamine ebanormaalselt.

Peamised erinevused väljumise (0) ja väljumise (1) vahel

  1. Ainus tagastuskood, mis näitab programmi edukat lõpetamist, on “0”. Programmi ebanormaalse lõpetamise teatamiseks võime kasutada mis tahes muud väärtust kui “0”, st me saame kasutada “1”, “2”, “3”… see tähendab, et nulliväärtus näitab programmi ebanormaalset lõpetamist.
  2. Tagastuskoodi asemel võib kasutada ka makro. Sarnaselt „0“ -le saate kasutada “EXIT_SUCCESS”, samas kui “1” asemel saate kasutada “EXIT_FAILURE”.

Sarnasus:

  1. Nii väljapääs (0) kui ka väljumine (1) on C + + hüppeteated.
  2. Programmi lõpetamiseks kasutatakse nii väljumist (0) kui ka väljumist (1).
  3. Nii väljund (0) kui ka väljumine (1) on defineeritud päisefailina.
  4. Nii väljapääs (0) kui ka väljumine (1) teatavad programmi lõpetamise olekust operatsioonisüsteemile.

Märge:

Kui väljumis- () funktsioon ei tagasta midagi, tähendab see, et ta ei soovi avaldada operatsioonisüsteemile programmi lõpetamise olekut.

Järeldus:

Programmi lõpetamise oleku teatamiseks kasutatakse väljumis- () funktsiooni. Väljumine (0) näitab operatsioonisüsteemile, et programmi ülesanne on edukalt lõpule viidud. Väljumine (1) näitab, et programmi ülesanne ei ole lõppenud ja programmi täitmine katkeb ebanormaalselt.

Top