Võlgnikud on lühiajaliste kohustuste lahutamatu osa ja esindavad kogusummat, mida klient võlgneb ettevõttele. Vastupidi, võlausaldaja esindab ostjate võlgnevusi ja on osa praegusest kohustusest. Võlausaldaja on isik või üksus, kellele ettevõte võlgneb raha saadud kaupade või teenuste eest.
Niisiis on võlgnike ja võlausaldajate vahel väga suured erinevused, mida oleme allpool kirjeldatud artiklis lugenud.
Võrdluskaart
| Võrdluse alus | Võlgnikud | Võlausaldajad |
|---|---|---|
| Tähendus | Võlgnikud on pooled, kes võlgnevad ettevõtte ees. | Võlausaldajad on pooled, kellele äriühing võlgneb. |
| Mis see on? | See on saadaolev konto. | See on tasumisele kuuluv konto. |
| Staatus | Varad | Kohustused |
| Soodus | Lubatud võlgnikele. | Saadud võlausaldajatelt. |
| Pärit | Ladina keele termin "debere", mis tähendab "võlgu". | Ladina keele termin "creditum", mis tähendab "laenata". |
| Ebatõenäoliselt laekuvate võlgade eraldis | Loodud võlgnikele | Ei ole loodud võlausaldajatele. |
Võlgnike määratlus
Üldiselt on võlgnikud pooled, kes võlgnevad ettevõtte ees. Osapooled võivad olla üksikisikud või äriühingud või pangad või valitsusasutused jne. Kui (majandus) üksus müüb oma kaupa isikule (ostjale) krediidi teel või osutab teenuseid isikule (teenuste saaja), loetakse see isik võlgnikuks ja äriühingut tuntakse võlausaldajana.
Sõna „võlgnik” pärineb ladinakeelsest sõnast „debere”, mis tähendab „võlgu”. Sel viisil tähendab mõiste „võlgnik” seda osapoolt, kes võlgneb võlgnevusega, mida ta peab maksma lühiajaliselt. Võlgnikud on ettevõtte jooksvad varad, st neid saab ühe aasta jooksul sularahaks konverteerida. Need on näidatud bilansi põhiosa nõuete all bilansi varade poolel.
Enne kaupade lubamist mis tahes isikule kontrollib ettevõte kõigepealt tema usaldusväärsust, finantsseisundit ja maksevõimet. Krediidipoliitikat teeb selle äriühingu juhtkond, kes teeb otsuseid võlgnikele antud krediidiperioodi kohta ning neile võimaldatud soodustust varakult tasumiseks. Siiski on siiski võimalik, et mõned võlgnikud ei maksa aega, mille eest nad peavad maksma viivist viivise eest.
Lisaks luuakse võlgnikele eraldiseisev võlgnevus juhul, kui võlgnik muutub maksejõuetuks ja ainult väike osa tagastatakse võlgnikult.
Võlausaldajate mõiste
Võlausaldajad on pooled, kellele ettevõte võlgneb. Siin võib partei olla üksikisik või ettevõte, mis hõlmab tarnijaid, laenuandjaid, valitsust, teenusepakkujaid jne. Kui ettevõte ostab kaupu teiselt ettevõttelt või teenuseid osutab isik ja summa ei ole veel tasutud. Siis peetakse seda isikut või äriühingut võlausaldajaks.
Võlausaldajad on ettevõtte lühiajalised kohustused, mille võlg tuleb tasuda ühe aasta jooksul. Neid nimetatakse lühiajalisteks kohustusteks, sest nad annavad krediiti piiratud ajaks ja seetõttu tuleb need peagi maksta. Võlausaldajad lubavad krediidiperioodi, mille järel peab ettevõte täitma oma kohustuse. Aga kui ettevõte ei suuda võla tasumist ettenähtud aja jooksul tasuda, siis tasutakse viivise eest intressi.
Need kajastatakse bilansi kohustuste poolel põhivõlgnevuste all. Võlausaldajate jagunemine on järgmine:
- Tagatud võlausaldajad : võlausaldajad, kes annavad võla pärast vara tagatiseks lubamist. Neid makstakse esimesena.
- Tagatiseta võlausaldajad : võlausaldajad, kelle võlg ei ole tagatud.
- Eelistatud võlausaldajad : nad on võlausaldajad, kes saavad võla tagasimaksmiseks eelisjärjekorras tagatiseta võlausaldajate ees. Nad on maksuhaldurid, töötajad jne.
Võlgnike ja võlausaldajate peamised erinevused
Järgnevalt on toodud suured erinevused erinevate võlgnike ja mitmesuguste võlausaldajate vahel:
- Võlgnikud on pooled, kes võlgnesid üksuse vastu raha. Võlausaldajad on osapooled, kellele ettevõte on kohustatud maksma kohustust.
- Võlgnikud kuuluvad saadaoleva konto kategooriasse, samas kui võlausaldajad kuuluvad tasumisele kuuluva konto kategooriasse.
- Võlgnikud on ettevõtte vara, samas kui võlausaldajad on ettevõtte kohustused.
- Võlgniku ladina tähendus on „võlgu”. Seevastu on võlausaldaja ladina tähendus „laenata”.
- Võlgnike puhul on allahindlus lubatud ettevõttes. Teisest küljest saab võlausaldajate puhul allahindluse ettevõte.
- Ebatõenäoliselt laekuvate võlgade eraldis tekib võlgnikele, kuid mitte võlausaldajatele.
Järeldus
Mitmesugused võlgnikud ja mitmesugused võlausaldajad on ettevõtte sidusrühmad. Tõhusa käibekapitali tsükli jaoks säilitab iga ettevõte võlgnikule laekumise ja võlausaldajatele tasumise vahelise ajavahe. Nii läheb käibekapitali vool sujuvalt.
Kui ettevõte võlgneb teisele ettevõttele. Seejärel on endine ettevõte võlgnik, samas kui viimane on võlausaldaja. Nad on konkreetse tehingu kaks osapoolt ja seega ei tohiks nende kahe suhtes enam segadust tekitada.
