Plasmamembraan on fosfolipiidkiht, mida leidub igat tüüpi rakkudes; see aitab kaitsta protoplasmat ja kontrollib molekulide läbimist rakus. Ehkki rakuseina leidub taimerakus, ainult seentes ja bakterites, kaitseb see raku väliste löökide eest ning tagab raku jäikuse ja kuju. Rakusein on raku välimine piir (kui see on olemas) ja plasmamembraan asub raku sisemises voodris.
Plasmamembraan on õrn õhuke kiht, raku sein aga paks ja jäik kiht . Plasmamembraan on selektiivselt läbilaskev membraan, mis võimaldab siseneda ainult väikestele molekulidele; nende kiht koosneb lipiididest ja valkudest ning vähestest süsivesikutest, samal ajal kui raku seina koostisosad võivad erineda kitiinist, peptidoglükaanist ja tselluloosist.
Lahtri keerukus muutub kõrgemaks üherakulise madalama taseme juurest kõrgema mitmekihilisuse tasemeni, kuid neil on palju ühist. Selles sisus käsitleme erinevust plasmamembraani ja rakuseina vahel ning ka nende väheseid sarnasusi.
Võrdlusdiagramm
| Võrdluse alus | Plasmamembraan | Raku sein |
|---|---|---|
| Tähendus | Plasmamembraan on õrn, õhuke, umbes 5–10 nm laiune struktuur, mis on nähtav elektronmikroskoobi all ning see on olemas igat tüüpi rakus, aitab molekulide läbimisel ja kaitseb protoplasmat. | Rakusein on paks, jäik struktuur, umbes 4-20 um lai ja see on nähtav valgusmikroskoobi all; see on taime-, bakteri- ja seenrakus, aitab varustamisel kuju ja jäikus kambri suhtes. |
| Kohalolek | Plasmamembraan on olemas igat tüüpi rakkudes. | Rakusein on taimerakus, bakterites, seentes ja vetikates. |
| Koostis | Koosneb lipiididest ja valkudest ning süsivesikutest. | Koosnevad tselluloosist (taimerakk), kitiinist (seened) ja peptidoglükaanist (bakterid). |
| Struktuur | Õhukesed kihid ja see on nähtav ainult elektronmikroskoobi kaudu. | Paksud kihid, mis on läbi valgusmikroskoobi nähtavad. |
| Läbilaskvus | Poolläbilaskev. | Täiesti läbilaskev. |
| Retseptorid | Plasmamembraanil on retseptorid, see aitab rakkude ja rakkude vahelist suhtlust. | Rakuseinal pole retseptoreid. |
| Ainevahetusfunktsioon | Ainevahetuselt aktiivne ja elav. | Mitteaktiivne ja eluta. |
| Paksus | Kogu eluea jooksul sama paksus. | Paksus kasvab koos eluga. |
| Toitumine | Ellujäämiseks on vaja korralikku toitumist. | Ei vaja rakust mingit toitumist, vaid hoopis sadestumist. |
| Funktsioonid | 1.Kaitseb protoplasmat. 2. See eraldab komponendid, mis esinevad seest väliskeskkonnaga. 3.Aitab raku-raku kommunikatsioonis. 4.See võimaldab molekulide läbimist | 1.Kihisein tagab raku jäikuse, kaitseb raku välise põrutuse ja muude mehaaniliste jõudude eest. 2.See vastutab raku morfoloogia eest. 3.See takistab suure molekuli sisenemist rakku. 4. Samuti vältige raku toksilisust. 5.Aitab raku osmootse keskkonna säilitamisel. |
Plasmamembraani määratlus
Plasmamembraani tuntakse ka rakumembraani või Plasma Lemma nime all, seda leidub igat tüüpi rakus ja see on valikuliselt läbilaskev, mis tähendab, et see ei lase igat liiki materjalil rakku siseneda. Sellepärast on teada, et molekulide liikumist raku sees saab kontrollida, kontrollides molekulide sisenemist.
Isegi nad vastutavad raku tsütoplasmas pideva sisekeskkonna säilitamise eest. Plasmamembraan asub rakuseina all ja kui rakuseina pole, toimib plasmamembraan välimise kihina.
Plasmamembraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist ja väikeses koguses süsivesikutest. See kiht on õhuke, habras, ainult 5–10 nm struktuuriga ja nähtav valgusmikroskoobis. See on poolläbilaskev membraan, mis laseb väga selektiivsetel molekulidel sellest läbi pääseda ja seega säilitada raku õige sisestruktuuri.
Plasmamembraan aitab ka rakkude ja rakkude vahelist suhtlust membraani väliskihis paikneva retseptori kaudu. Plasmamembraan on metaboolselt aktiivne ja elav ning kaitseb protoplasmat ja selle sisekeskkonda.
Rakuseina määratlus
Rakusein on taimeraku, seene- ja bakteriraku välimine kiht, kuid loomarakus see puudub, seega toimib plasmamembraan rakkude välimise kihina. Taimeraku sein koosneb tselluloosist, seenerakk aga kitiinist ja bakterirakk peptidoglükaanist. See on väga jäik ja paks, u. 4-20um ja on nähtav läbi valgusmikroskoobi.
Rakusein on metaboolselt passiivne ja elutu, see annab rakule ka kuju ja pakub sama kaitset. Sisaldab plasmodesmata, mis on augud, mis aitavad vett sisse ja välja lasta.
Plasmamembraani ja raku seina peamised erinevused
Järgnevalt on toodud peamised erinevused plasmamembraani ja raku seina vahel:
- Plasmamembraani tuntakse ka kui Plasma Lemma ehk rakumembraan on igat tüüpi rakutüübis sisalduv fosfolipiidkiht, see on väga habras, ainult 5–10 nm paksune, samal ajal kui raku seina leidub taimerakus, bakteri- ja seenrakus ning see on koosnevad vastavalt tselluloosist, peptidoglükaanist ja kitiinist. Selle paksus on 4–20 um ja jäik.
- Plasmamembraan on metaboolselt aktiivne ja elav, rakusein aga metaboolselt passiivne ja elutu ; Plasmamembraan vajab kasvamiseks toitumist, samal ajal kui rakusein ei vaja kasvamiseks toitumist.
- Plasmamembraanid on poolläbilaskvad ja neil on retseptorid, mis aitavad raku ja raku vahelist suhtlust, samas kui raku sein on täielikult läbilaskev ja sellel puuduvad retseptorid.
- Plasmamembraan kaitseb protoplasmat ja kontrollib molekulide sisenemist. Seega on see poolläbilaskev membraan, mis aitab ka raku-raku omavahelist suhtlust; samal ajal kui raku sein pakub rakule jäikust ja kaitset välise löögi eest.
Sarnasused
- Andke lahtrile kuju.
- Pakkuge lahtrile tuge ja jäikust.
- Reguleerige molekulide sisse- ja väljaminekut.
- Pakkuge kaitset.
Järeldus
Ülaltoodud arutluse põhjal järeldame, et mõlemad rakukihid pakuvad rakule kaitset, jäikust ja kuju, ehkki nende koostis on erinev ja nende olemasolu on väärt, kuna need kaitsevad raku.
