Äriühingus esitatakse GM-is (üldkoosolek) tehinguid, mida tehakse tehingutena. „Algatus” viitab ettepanekule, mida arutatakse ja võetakse vastu koosolekul. Kui koosolekul osalevad liikmed kiidavad ettepaneku heaks ühehäälselt, nimetatakse seda resolutsiooniks. On kahte tüüpi lahendusi, mida tuleb eri olukordades edasi anda, need on tavaline resolutsioon ja eriresolutsioon.
Niisiis, arutame erinevusi tavalise resolutsiooni ja erilise resolutsiooni vahel.
Võrdluskaart
Võrdluse alus | Tavaline resolutsioon | Eriline resolutsioon |
---|---|---|
Tähendus | Kui üldkoosolekul on resolutsiooni liigutamiseks vaja lihtsat häälteenamust, nimetatakse seda tavaliseks resolutsiooniks. | Kui üldkoosolekul on resolutsiooni vastuvõtmiseks nõutav superhäälteenamus, nimetatakse seda eriresolutsiooniks. |
Liikmete nõusolek | Vähemalt 51% liikmetest peaks olema ettepaneku poolt. | Vähemalt 75% liikmetest peaks olema ettepaneku poolt. |
Registreerimine ROC-s | Teatud juhtudel tuleb ROC-le esitada OR-eksemplar. | SR koopia tuleb esitada ROC-le. |
Äri toimus | Tavapärane äritegevus või eritegevus sõltuvalt seaduse nõuetest. | Eriettevõte. |
Tavapärase resolutsiooni mõiste
Tavaline resolutsioon on resolutsioon, milles resolutsiooni poolt antud hääled ületavad selle vastu antud hääli. Otsus kinnitas enam kui pooled liikmed, kes viibivad üldkoosolekul isiklikult või volikirja alusel. See peaks olema antud häälte poolt, mis on ükskõik milline järgmistest viisidest, st käte näitamine, hääletamine või elektrooniline lahendus.
Koosoleku kokkukutsumise teade antakse liikmetele nõuetekohaselt. Lisaks sellele ei võeta arvesse liikmeid, kes ei osale hääletamisel. Üldjuhul tuleb tavapärase otsuse tegemiseks üldkoosolekul korraldada tavaline äritegevus. Tavaline äri hõlmab järgmist ettevõtet:
- Lõpparuannete vastuvõtmine.
- Dividendi väljavõte.
- Pensionile jäämine ja direktorite ametisse nimetamine.
- Audiitorite pensionile jäämine ja ametisse nimetamine ning nende tasude määramine.
Eriresolutsiooni määratlus
Eriotsus on resolutsioon, milles resolutsiooni poolt antud hääled peavad olema kolm korda suuremad kui selle vastu antud hääled. On teatud asju, mida ettevõte saab teha ainult siis, kui nõuetekohaselt moodustatud üldkoosolekul on kinnitatud spetsiaalne otsus. Üldkoosoleku teade tuleks liikmetele nõuetekohaselt anda ning teatis peaks sisaldama kavatsust nimetada resolutsioon SR-ks konkreetselt.
Otsus peab olema edastatud mis tahes meetodil, nagu hääletamine käesõidu või hääletamise teel või isiklikult kohalviibivate liikmete või volikirja või hääletusvooru elektroonilisel teel.
Tavapärase resolutsiooni ja eriresolutsiooni põhilised erinevused
Olulisi erinevusi tavapärase resolutsiooni ja eriresolutsiooni vahel arutatakse alljärgnevalt:
- Tavaline resolutsioon on selline, mille puhul otsuse tegemiseks üldkoosolekul on vajalik lihthäälteenamus. Eraldi resolutsioon tähendab resolutsiooni, milles on vaja üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks ülivõrdlust.
- Tavapärases resolutsioonis on otsuse vastuvõtmiseks vaja vähemalt 51% liikmete nõusolekut. Teisest küljest nõuab resolutsioon vähemalt 75% liikmete nõusolekut.
- Ettevõtte ametniku allkirjastatud tavapärase resolutsiooni koopia tuleb registreerijale esitada ainult teatavatel juhtudel. Seevastu 30 päeva jooksul tuleb äriühingu registripidajale esitada eriarvamuse trükitud või käsitsi kirjutatud koopia, mis sisaldab ettevõtte ametniku allkirja.
- Tavaline otsus on antud tavalisele ärile. Siiski võib eritegevust teostada spetsiaalse resolutsiooni või tavapärase resolutsiooniga, nagu on sätestatud äriühinguseaduse nõuetes.
Järeldus
Ettevõttes peetakse koosolekuid, et jõuda otsuste tegemiseni, hääletades koosolekule esitatud ametlike ettepanekute alusel. Resolutsioonid on vaid ettevõtte tahteavaldus. Tavapärane otsus on piisav äritegevuse teostamiseks, välja arvatud tavapärase äritegevuse puhul on ettevõtte nime muutmine ROC juhtimisel, kui eelnevalt registreeritud nimi on vale või vale või ettevõtte nime parandamine vastavalt keskvalitsuse juhistele, kuluarvestaja tasustamine .
Eriotsust nõudvad küsimused on higi omakapitali aktsiate emissioon, ühinemislepingu sätete muutmine, põhikirja muutmine, aktsiate või väärtpaberite tagasiostmine, prospekti objektide muutmine, registrijärgse asukoha muutmine, registrijärgse asukoha muutmine. firma ja nii edasi.