Vastupidi, seaduslik pärija on see, kes õnnestub ja kellel on ametlikult õigus saada teise isiku vara selle isiku surmast. Selles artiklis oleme lihtsustanud kõiki erinevusi kandidaadi ja seadusliku pärija vahel, nii et lugege.
Võrdluskaart
| Võrdluse alus | Kandidaat | Õiguslik pärija |
|---|---|---|
| Tähendus | Kandidaat tähendab, et teise isiku poolt määratud isik tegutseb surma korral varade hoidjana. | Õiguslik pärija viitab pärijale, kelle nime mainitakse surnud isiku tahtel kui vara lõplikku omanikku. |
| Roll | Usaldusisik | Saaja |
| Näitab | Summa või vara vastuvõtmiseks volitatud käed. | Käed, kellel on õigus saada summa või vara. |
| Kindlaks määratud millegi poolt | Nimetamine | Pärimisõiguse tahe või sätted |
Kandidaadi määratlus
Kandidaat, nagu nimigi ütleb, on isik, kelle teine isik valib oma esindajaks konkreetses küsimuses. Ta on see, kes saab vara või summa teise isiku surma korral.
Kandidaat ei ole omanik, kuid praegu tegutseb ta surnud isiku rikkuse valdajana ja edastab selle seadusjärgsele pärijale, vastavalt surnud isiku koostatud soovile.
Isik saab kandidaadi, ainult tema pereliikmetest. Kõikide isikute, kes ei ole pereliikmed, kandideerimist nimetatakse tühiseks. Kui aga isikul ei ole perekonda, võib ta nimetada kandidaadiks ükskõik millise isiku ning kui inimene omandab perekonna, siis eelmine kandideerimine kaotab kehtivuse ja tuleks teha uus nimetus pereliikmete kasuks.
Õigusliku pärija määratlus
Õiguslik pärija viitab pärijale, kellel on õigus saada surnud isiku varade ja investeeringute lõplikuks omanikuks. Õigusliku pärija nimi on ära toodud surnud isiku tahtes ja juhul, kui surnud isik ei taha seda teha, kohaldatakse pärimisõiguse eeskirju ja selle alusel jagatakse vara erinevate taotlejate vahel.
Õiguse pärija õigus on olemuselt vaieldamatu. Põhimõtteliselt on abielus oleva surnud isiku seaduslikud pärijad abikaasa, lapsed ja vanemad, samas kui vallatu surnud isiku puhul oleks tema vanemad ja õed-vennad ülim seaduslikud pärijad.
Esindaja ja seadusliku pärija vahelised peamised erinevused
Erinevusi kandidaadi ja seadusliku pärija vahel selgitatakse allpool:
- Kandidaati võib kirjeldada kui isikut, kelle kasuks nimetab teine isik, volitab teda saama summa pärast selle surma. Vastupidi, juriidiline pärija on isik, kes saab selle isiku vara surma teise isiku varasse.
- Kandidaat tegutseb usaldusisikuna, kellel on teise isiku omand, kuni see läheb üle õigusjärglasele pärijale. Vastupidi, õiguslik pärija mängib abisaaja rolli, kellel on surnud isiku omandis osalus.
- Kandidaat on see, kellel on õigus saada summa pärast kandidaadi surma. Vastupidi, seaduslik pärija on see, kellel on lõplik õigus surnud isiku varale või rikkusele.
- Kandidaat otsustab seaduslikule kandidaadile, samas on see tahe, mis määrab isiku seadusliku pärija. Tahte puudumisel kohaldatakse pärimisõiguse sätteid.
Järeldus
Üldiselt määrab seaduslik pärija ja kandidaat kaks erinevat isikut, st esimene määrab vara lõpliku omaniku ja viimane otsustab vara saaja. Samas võib inimene olla kandidaat ja seaduslik pärija samal ajal, kui ta nimetatakse investeeringuteks ja muudeks majapidamisteks ning tema nime nimetatakse ka selle isiku tahtes kui seadusliku pärijana.
