Vahendus ja vahekohtu vaheline erinevus

• 2019

Vahendusmenetluse ja vahekohtumenetluse erinevus seisneb ekspertide otsuses. Kuigi vahekohtuniku otsus on poolte jaoks siduv, ei tee vahendaja otsust, vaid aitab pooltel kokkuleppele jõuda.

Vaidluse esinemine on igas valdkonnas väga levinud mitte ainult äritegevuses, eriti kui küsimus on seotud arvamusega, on poolte üksmeelne kokkulepe haruldane. Vaidluste lahendamiseks on mitmeid alternatiive, nagu lepitus, vahendus, vahekohtumenetlus, lahendamine, kollektiivläbirääkimised jne. Nendest on vahendus ja vahekohtumenetlused kaks protsessi, mida kasutatakse kohtumenetluse asemel, et lahendada poolte vahelisi konflikte.

Võrdluskaart

Võrdluse alus	Vahendus	Arbitartion
Tähendus	Vahendusviis viitab vaidluste lahendamise protsessile, kus sõltumatu kolmas osapool aitab lahenduseni jõudvatele osapooltele kõigile sobivat.	Vahekohtumenetlus on avalike kohtuprotsesside asendaja, ilma et oleks vaja minna edasi kohtusse, kus sõltumatu kolmas isik analüüsib kogu olukorda ja teeb poolte jaoks siduva otsuse.
Loodus	Koostöö	Võistlus
Protsess	Mitteametlik	Ametlik
Eksperdi roll	Koolitaja	Kohtunik
Ekspertide arv	Üks	Üks või mitu
Privaatne suhtlemine	Asjaosaliste kohtumine ja kaitsja toimub ühiselt ja eraldi.	Ainult tõendavad kuulamised, eraviisilised kohtumised vahekohtunikuga.
Kontrolli tulemus	Pooled	Vahekohtunik
Tulemuse alus	Poolte vajadused, õigused ja huvid	Faktid ja tõendid
Tulemus	Võib või ei saavutata.	Kindlasti jõudnud.
Otsus	Vahendaja ei tee otsust, vaid lahendab vaid poolte nõusolekul.	Vahekohtuniku otsus on lõplik ja poolte jaoks siduv.
Järeldus	Kui kokkulepe on saavutatud või kui pooled on ummikseisus.	Kui otsus tehakse.

Vahenduse mõiste

Vahendust kirjeldatakse vaidluste lahendamise meetodina, kus pooled ei pea lahenduse leidmiseks kohtusse pöörduma, vaid toimub mitteametlik kohtumine, kus neutraalne kolmas isik, st vahendaja, aitab neil jõuda mõlema poole vastu võetud otsusele. peod.

Iga osaleja osaleb kuulamisel aktiivselt. Lisaks on protsess konfidentsiaalne, milles arutelu üksikasju ei avaldata teisele isikule väljaspool ärakuulamist.

Vahendaja on sõltumatu, ei tee otsuseid ega anna juhiseid, vaid loob asjaomaste poolte vahel konsensuse kommunikatsiooni- ja läbirääkimistehnikate abil. Ta mängib abistaja rolli, soodustades osapoolte vahelist suhtlemist.

Protsessi eesmärk on jõuda mõlemale poolele vastuvõetava otsusega. Juhul, kui vahendus ei anna mingit kokkulepet; siis võivad pooled pöörduda vahekohtu või kohtuvaidluse poole.

Vahekohtu mõiste

Vahekohtumenetlus tähendab menetlust, mille käigus sõltumatu kolmas isik uurib vaidlust üksikasjalikult, kuulab osalevaid isikuid, saab asjakohast teavet ja võtab seejärel vastu otsuse, mida peetakse lõplikuks ja poolte jaoks siduvaks. Tegemist on ametliku koosolekuga, mis algab nõudena ja lõppkokkuvõttes esitatakse vaidlusküsimusele üks või mitu vahekohtunikku, kes teeb otsuse pärast kõiki vaidlusega seotud asjaolusid ja tõendeid arvesse võttes.

Protsess on sarnane kohtumaja menetlusega; see on eraõiguslik kohtuprotsess, kus vaidlus lahendatakse väljaspool kohtut. Pooled annavad tunnistust, kolmas isik jälgib tõendeid ja määrab mõlemale poolele siduva otsuse ning on õiguslikult täitmisele pööratav.

Vahenduse ja vahekohtu vahelised peamised erinevused

Vahenduse ja vahekohtumenetluse vahe võib selgelt välja tuua järgmistel põhjustel:

1. Vahenduseks on konfliktide lahendamise protsess, kus sõltumatu kolmas isik, abistavad otsuste vastuvõtmisega seotud osapooli, sobivad kõigile. Vahekohtumenetlus on eraõiguslik kohtuprotsess, kus mõistlik kolmas osapool analüüsib vaidlust, kuulab asjaosalisi, kogub fakte ja annab otsuse edasi.
2. Vahendus on koostöös, st kui kaks osapoolt teevad otsuse, et jõuda kokkuleppele. Vahekohus on olemuselt võistlev.
3. Vahendusmenetlus on natuke mitteametlik, kuid vahekohtumenetlus on ametlik protsess, mis on sarnane kohtumenetlusega.
4. Vahendusmenetluses täidab kolmas isik läbirääkimiste hõlbustamiseks vahendaja rolli. Vastupidi, vahekohtunik täidab otsuse tegemise kohtuniku rolli.
5. Vahenduses võib olla vaid üks vahendaja. Vastupidiselt sellele võivad vahekohtus olla mitu vahekohtunikku või vahekohtunike kogu.
6. Vahendusmenetluses, koos ühiste koosolekutega, kuulavad vahendajad erakohtumisel mõlemaid pooli. Vahekohtumenetluses jääb vahekohtunik neutraalseks ja sellist eraviisilist suhtlemist ei toimu. Seega põhineb kohtuotsus tõenduslikel ärakuulamistel.
7. Asjaomastel isikutel on täielik kontroll vahendusprotsessi ja selle tulemuste üle. Erinevalt vahekohtumenetlusest, kus vahekohtunikel on täielik kontroll protsessi ja tulemuste üle.
8. Vahendusmenetluse tulemus sõltub poolte vajadustest, õigustest ja huvidest, kuid vahekohtu otsus sõltub vahekohtuniku esitatud faktidest ja tõendusmaterjalidest.
9. Vahendus võib kaasa tuua lahenduse või mitte, kuid vahekohtumenetlus lahendab asja kindlasti.
10. Vahendaja ei soorita mingit otsust, vaid pigem lahendab vaid poolte nõusoleku. Vastupidiselt vahekohtule on vahekohtuniku otsus lõplik ja poolte jaoks siduv.
11. Vahendusprotsess lõpeb, kui kokkulepe saavutatakse või kui pooled on ummikseisu. Vahekohtumenetlus sõlmitakse otsuse tegemisel.

Järeldus

Mõlemad protsessid võivad olla vabatahtlikud või kohustuslikud; kus kolmandat isikut ei ole vaja koolitada. Kahe alternatiivi valik on väga segane ja tüütu ülesanne, sest mõlemal on oma plusse ja miinuseid.

Vahendus tagab konfidentsiaalsuse, kuid ei taga tulemuse saavutamist. Seevastu annab vahekohtumenetlus garanteeritud tulemuse, kuid kaalul on küsimuse konfidentsiaalsus ja samal ajal on vahekohtumenetluse maksumus suurem kui vahendamine. Niisiis, enne mis tahes kahe protsessi valimist identifitseerige kõigepealt oma nõuded, sobivus ja väärikuse väärtus. Ainult siis teete vaidluse jaoks õige valiku.