Nii rentimine kui ka rentimine on kaubanduslik kokkulepe, mille puhul vara ei nõua kliendilt vara kasutamist selle kasutamiseks, kuid need ei ole üks ja sama. Käesolevas artiklis käsitletakse rentimise ja liisingu vahelisi põhilisi erinevusi, lugege neid.
Võrdluskaart
| Võrdluse alus | Järelmaksuga ostmine | Liising |
|---|---|---|
| Tähendus | Tehingut, milles üks osapool võib teise poole vara kasutada võrdsete igakuiste osamaksete maksmiseks, tuntakse rentimise teel. | Liising on kokkulepe, kus üks osapool ostab vara ja võimaldab teisel poolel seda kasutada, tasudes tasu kindlaksmääratud aja jooksul, mida nimetatakse Liisinguks. |
| Juhtiv raamatupidamisstandard | Konkreetset raamatupidamisstandardit ei ole | AS- 19 |
| Sissemaks | Nõutud | Pole nõutud |
| Osamaksed | Põhisumma ja intress | Vara kasutamise kulud |
| Vara tüüp | Auto, veoautod, veoautod jne | Maa ja hoone, kinnisvara. |
| Omand | Varade omandiõigus läheb rendi ostjale üle viimase osamakse tasumisel. | Omandiõiguse üleminek sõltub liisingu liigist. |
| Remont ja hooldus | Rentniku vastutus. | Sõltub liisingu tüübist |
| Kaalumine | Esmane makse pluss osamakse. | Üürileandmine |
| Kestus | Lühiajaline | Võrreldes pikaajaline |
Rendilepingu määratlus
Järelmaksuvõimalus on kokkulepe, milles rendi müüja tasub tasu eest vara rendi ostjale. Tasu on rendi ostuhind (HPP), mis sisaldab sularaha sissemakseid ja osamakseid. Rendihinna ostuhind on tavaliselt kõrgem kui eseme sularahahind, sest intressikulud sisalduvad selles hinnas. Rendileandja maksab perioodiliselt kuni kindla ajavahemiku vältel. See osamakse on finantskulude summa, st intress ja kapitalimaks, st põhisumma.
Üürilepingu alusel läheb rentnikule üle ainult vara valdamine. Omandiõiguse üleandmise tingimus on aga, et rendi ostja peaks maksma kõik üleantud vara eest tasumisele kuuluvad osamaksed. Sellest tulenevalt, kui rendi ostja ei suuda tasumata osamakseid tasuda, võib rendi müüja vara tagasi võtta ilma rentnikule hüvitist maksmata.
Raamatupidamistehingute registreerimine rendi müüja ja rendi ostja raamatutes on erinev. Poolte kasutatav raamatupidamismeetod on sama:
- Järelmaksu müüja raamatutes:
- Intressi peatamise meetod
- Müügimeetod
- Rendi ostja raamatutes:
- Intressi peatamise meetod
- Raha hinna meetod
Liisingu mõiste
Lepingut, mille kohaselt üks osapool (rendileandja) lubab teatud aja jooksul vara teisele osapoolele (rentnikule) teatud aja jooksul vara kasutada, nimetatakse Liisinguks. Raamatupidamisstandard - 19 käsitleb rendilepinguid, mida kohaldatakse kõigi ettevõtete suhtes, arvestades teatavat erandit.
Rendileandja maksab rendileandjale korrapäraste ajavahemike järel summa, mida tuntakse rendileandjana, rendileandjale kuuluva vara kasutamise eest. Lisaks sellele saab rendileandja ka terminali makse, mida tuntakse tagatud jääkväärtusena (GRV). Üüri- ja garanteeritud jääkväärtuse kogumaksumust nimetatakse minimaalseks rendimakseks (MLP). Kui Liisinguandja saab, on tagatud jääkväärtusest suurem summa tuntud kui tagamata jääkväärtus. Vara rentimiseks on kaks võimalust:
- Kasutusrent : Liising, mis katab ainult väikese osa vara kasulikust elueast, on kasutusrendileping. Sellises rendilepingus puudub riskide ja hüvede ülekandmine.
- Finantsrent : Liisinguleping, mille eesmärk on rahastada vara kasutust maksimaalse osa oma majanduslikust elust, on tuntud kui finantsrent. Kõik omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved kantakse rentnikule üle vara üleandmisega.
Tasulised erinevused rentimise ja liisingu vahel
Rendi- ja liisingfinantseerimise erinevust käsitletakse allpool toodud punktides:
- Varade kasutamise rahastamise kokkulepe, milles üks osapool maksab teisele poolele perioodiliste osamaksetena, on tuntud kui rentimine. Liising on äritehing, mille käigus üks osapool ostab vara ja annab teisele osapoolele õiguse seda rentida.
- Liisingut juhib AS-19, samas kui üürilepingute soetamiseks ei ole eraldi raamatupidamisstandardit.
- Sissemaks on üürilepingus kohustuslik, kuid mitte liising.
- Liisingu kestus on pikem kui rendi ost.
- Liising võib hõlmata sellist vara nagu maa ja hoone, tehas ja masinad jne. Seevastu autod, veoautod, tempod, kaubikud jne on sellised varad, mida müüakse rendi ostmisel.
- Järelmaksuga tasutud osamaks sisaldab põhisummat ja intressi. Erinevalt liisingust, kus rentnik peab tasuma ainult vara kasutamise kulud.
- Järelmaksuga ostetakse omanikule üle ainult siis, kui ta tasub kõik tasumata osamaksed. Teisest küljest saab rentnik kapitalirendi puhul võimaluse osta vara tähtaja lõpus nominaalväärtuse maksmisega, kuid kasutusrendi puhul ei ole rentnikule sellist võimalust.
Järeldus
Rendi ostmisel peab rentnik maksma ettemakset koos perioodilise osamakse tasumisega, kuid liisingu puhul peab rentnik maksma rendi üürid kindlaksmääratud ajavahemike järel. Selle artikli väljavõttega, loodetavasti, on teil vajalikud erinevused rentimise ja liisimise vahel.
