Soovitatav, 2024

Toimetaja Valik

Erinevus isetolmlemise ja risttolmlemise vahel

Õietolmuterade ülekanne tolmledelt lille häbimärgistamisele, kuid kui see protsess toimub sama taime lillede vahel, nimetatakse seda mõistet isetolmlemiseks, kui aga ülekanded toimuvad erineva taime lillede vahel samu liike nimetatakse risttolmlemiseks . Teiseks saadakse isetolmlemisel puhast liini järglaskonda.

Iga elusorganismi eesmärk on luua oma noored ja kanda neile oma tegelased. Tolmlemine on sama protsess, mis toimub taimedes, kus paljundamine ja viljastamine toimub lilledes, millest saadakse täiendavalt seemneid. Kui õietolm lillede vahel üle kantakse, toodetakse seemneid, mis sisaldavad taime geneetilist teavet ja on võimelised järglasi tootma.

Üldises plaanis öeldakse, et tolmeldamisel viiakse õietolmu terad õie anterilt häbimärgistamisele. Kui me jälgime mis tahes taime, näiteks Hiina roosi, õisi, näeme erinevaid osi, näiteks tupplehti, kroonlehti, häbimärki, stiili, sipelgat, hõõgniite, tolmukaid, pissi, pedikeli, talamust, munasarja ja munarakke. Antheri ja hõõgniite nimetatakse lille isasteks reproduktiivosadeks, lille emasloomade reproduktiivosadeks aga pissi, millel on stigma, stiil ja munasari.

Mõiste "tolmlemine" saavutab oma atraktiivsuse, kui Gregor Mendel aia-herned edukalt risttolmlemas. Tolmlemismeetodeid on erinevaid, mis sõltuvad taimede tüübist, näiteks paljundusmaterjalides toimub see samade taimede lillede vahel (isetolmlemine), samas kui võimlemisperioodides toimub see kahe erineva taime vahel, millel on samad või erinevad liigid (rist- tolmeldamine).

Selles sisus uurime kahte peamist tolmlemistüüpi ja maapunkte, mille alusel neid saab eristada.

Võrdlusdiagramm

Võrdluse alusIsetolmlemineRisttolmlemine
Tähendus
Põlvkonnaseisuprotsess taimedes, kus õietolm kandub jaanipäradelt samade lillede või mõne muu õie, kuid sama taime häbimärgistusse.
Paljunemisprotsess sama liigi ja erinevate lillede kahe taime vahel.
See hõlmab
Üksik taim.
Sama liigi kaks erinevat taime.
Tekib sisse
Isetolmlemine toimub geneetiliselt samades taimedes.Risttolmlemine toimub sama liigi geneetiliselt erinevates taimedes.
Välised tolmlevad ainedTolmlevatele ainetele pole mingeid nõudeid.Vajalikud on välised tolmeldajad, nagu vesi, loomad, tuul ja putukad.
Täiuslikud lilled
Isetolmlemine toimub ainult täiuslike lillede korral.Seda esineb nii ebatäiuslikes kui ka täiuslikes õites.
Taimede lilled
Nendel taimedel on väikesed lilled.Nendel tüüpidel on lõhna-, nektari- ja erksavärvilised kroonlehed.
Õietolmu teradÕietolmu teri toodetakse vähem.Toodetakse palju õietolmuterasid.
PaljundamineGeitonogaamia ja autogaamia on paljunemisprotsessi kaks tüüpi.Siin toimub allogeeniline taasesitus.
Geneetiline varieeruvusIsetolmlemise teel saadakse puhas liini järglased ja seega puudub roll geneetilistes variatsioonides.Risttolmlemisega täheldatakse geneetilisi variatsioone ja geneetilisi rekombinatsioone.
Tegelased
Soovitavaid märke võib saada, kuid soovimatut iseloomu ei saa kõrvaldada.
Soovitud märgid on võimalik saada ja soovimatud märgid saab eemaldada.
JärglasedSelle tulemuseks on homosügootsed järglased.
Selle tulemuseks on heterosügootsed järglased.
NäitedNisu, riis, hernes, orhideed, oder, tomatid, virsikud, aprikoos.Mooruspuu, mais, kõrvitsad, maasikad, murakad, ploomid, viinamarjad, nartsissid, vaher, kaskad, heintaimed.

Isetolmlemise määratlus

Kui taime lill on võimeline ise seemet tolmeldama ega vaja teist lille või kui tolmeldamine toimub sama taime lillede sees, siis nimetatakse seda isetolmlemiseks. Monoealised liigid ja hermafrodiidid on peamiselt teada isetolmlemisest.

Isetolmlevate taimede lilledel on isas- ja emasloomade paljunemisosa ühes õis. See on lihtne meetod ja ei vaja mingeid investeeringuid. Siin kogunevad õietolmud õrnasse (isane reproduktiivne osa) ja kantakse üle õie häbimärgistusse (naissoost reproduktiivosa) ja seega on viljastumisprotsess lõppenud.

Autogaamia on protsess, kus lill paljuneb iseeneses, mille käigus õietolm kandub isasloost lille emasse ossa, geitonogaamia on vähe erinev ja toimub sama taime erinevates õites. Cleistogamy on protsess, kus lill avaneb ja tolmeldatakse.

Isetolmlemise eeliseks on see, et taim ei vaja viljastamiseks ühtegi ainet, näiteks tuult, putukaid, see meetod ei vaja isegi täiendavaid investeeringuid. Kuigi geneetiline variatsioon puudub ja seega saadakse sama toode kogu aeg.

Risttolmlemise määratlus

Kui taime lill tolmleb teise taime teise õiega, nimetatakse seda risttolmlemiseks. Seda protsessi viiakse läbi ka kunstlikult, et saada lilledest, puuviljadest ja köögiviljadest uus ja hea kvaliteet. Selles annavad kaks vana sorti uue sordi. Näiteks kahe mango sordi ristamine lihtsalt uue hea saagi saamiseks. Nii et risttolmlemisel on näha geneetilist variatsiooni ja geneetilist rekombinatsiooni.

Risttolmlemine ei ole täiesti erinevate liikide puhul võimalik, näiteks tomatit ei saa tolmutada kartuli või sibulaga, kuid ühte tomatisorti võib ristata teise tomatiliigiga.

Isetolmlemise ja risttolmlemise peamised erinevused

Allpool toodud punktid rõhutavad vahet kahe tolmeldamise vahel:

  1. Isetolmlemine on samade taimede kahe õie vahel toimuv sissekasvuprotsess, mille käigus õietolm kandub jaanipäradelt häbimärgistamisele. Risttolmlemine on sama liigi ja erinevate lillede kahe taime vaheline väljakasvatusprotsess, ka õietolmud on sipelgatest ülekanded häbimärgistamisele.
  2. Isetolmlemisel on tegemist ühe taime kaasamisega, risttolmlemisel on tegemist sama liikide kahe erineva taimega, ehkki geneetiliselt erinevad.
  3. Välised tolmeldajad ei ole isetolmlemisel vajalikud, vaid välised tolmeldajad, nagu vesi, loomad, tuul ja putukad, on vaja.
  4. Isetolmlemine toimub ainult täiuslike lillede korral ja taimedel on väikesed lilled, risttolmlemine toimub nii ebatäiuslike kui ka täiuslike lillede korral ning taimede lillidel on lõhna-, nektari- ja erksavärvilised kroonlehed.
  5. Toodetud õietolmuterasid on isetolmlemisel vähem, samas kui risttolmlemisel toodetakse palju õietolmu.
  6. Geitonogaamia ja autogaamia on kaks paljunemisprotsessi tüüpi, mis toimuvad isetolmlemisel, allogaamia tüüpi taastootmine aga risttolmlemisel.
  7. Geneetilist varieeruvust suguelundites ei täheldata ja saadakse puhasliinilised järglased, risttolmlemisel täheldatakse geneetilisi variatsioone ja geneetilist rekombinatsiooni.
  8. Isetolmlemise tulemuseks on homosügootsed järglased, risttolmlemisel aga heterosügootsed järglased.
  9. Võib saada soovitud märke, kuid soovimatut iseloomu ei saa isetolmlemise korral kõrvaldada, risttolmlemisel võib saada soovitavaid märke ja soovimatu tähemärgi saab eemaldada.
  10. Üksikud näited taimede isetolmlemise protsessist on nisu, riis, hernes, orhideed, oder, tomatid, virsikud, aprikoos, mooruspuu, mais, kõrvitsad, maasikad, murakad, ploomid, viinamarjad, nartsissid, vaher, kaskad, rohud on risttolmlemise näited.

Järeldus

Saame artikli kokku võtta, öeldes, et saime teada paljunemis- ja viljastumistüüpidest, mis esinevad plantaatides ja on kahte tüüpi. Isetolmlemine on sama oluline kui risttolmlemine ning seda kasutatakse saagikuse ja põllukultuuride sortide suurendamiseks. Nagu mõnikord vajame iga kord sama taimevalikut ja mõnikord on vaja ka modifikatsioone ning ka taimede risttolmlemist.

Top