Soovitatav, 2020

Toimetaja Valik

Erinevus parlamendi ja presidendi vormi vahel

Igal maailma riigil on oma põhiseadus, mille kohaselt kujundatakse poliitikat, valitsusasutused ja institutsioonid toimivad ning tehakse otsuseid. Täpsemalt, see on põhiseadus, mis hõlmab kõiki riikliku poliitilise süsteemi aspekte. Valitsusel on kaks vormi: parlamentaarne ja presidendi. Parlamentaarses süsteemis paneb parlamendi enamuskohtu võitnud erakond valitsuse ja valib iseennast peaministriks, kes on valitsuse juht.

Teisest küljest on presidendivalitsuse vormis president tegevjuht, kelle valivad otse rahvas või valimiskolleegiumi liikmed. Artiklis kirjeldatakse üksikasjalikult parlamendi ja presidendi valitsuse vormi erinevust.

Võrdluskaart

Võrdluse alusValitsuse parlamentaarne vormGorvernmenti presidendi vorm
TähendusParlamentaarses süsteemis on seadusandlik ja täidesaatev valitsusasutus tihedalt seotud, samas kui kohtusüsteem on teistest valitsusasutustest sõltumatu.Presidendi süsteemis on valitsuse seadusandlik, täidesaatev ja kohtulik organ teineteisest sõltumatu.
ExecutiveDual kommenteeritudÜhtne täitevvõim
VastutusTäitevvõim on vastutav seadusandja ees.Täitevvõim ei vastuta seadusandja ees.
VolitusedKeskendunudJagatud
MinistridAinult parlamendiliikmeid võib nimetada minsteriks.Välisriikide institutsioonid nimetatakse ministriteks.
Alammaja laguneminePeaminister võib alammaja lahutada enne selle ametiaja lõppu.President ei saa madalamat maja lahutada.
Executivei ametiaegPole parandatudFikseeritud

Valitsuse parlamentaarse vormi määratlus

Parlamentaarne valitsemisvorm on riigi demokraatliku valitsemise süsteem, kus täitevvõimu aluseks on seadusandlik organ, st parlament. Siin on juhatus jagatud kaheks osaks: riigipea, st president, kes on ainult nominaalne täitevvõim ja valitsuse juht, st peaminister, kes on tõeline täitevvõim.

Selles süsteemis moodustab poliitilise erakonna suurima kohtade arvu föderaalvalimiste ajal parlamendis. Partei valib liidri juhiks, kelle president määrab peaministriks. Pärast peaministri ametissenimetamist moodustab kabineti tema liige, kelle liikmed peaksid olema parlamendist välja. Täidesaatev organ, st kabinet on aruandekohustuslik seadusandliku organi, st parlamendi ees

See süsteem on levinud sellistes riikides nagu Ühendkuningriik, India, Jaapan ja Kanada.

Valitsuse presidendi vormi määratlus

Kui riik järgib valitsuse presidendi vormi, tähendab see, et riigi ja valitsuse juhiks on ainult üks inimene, st president. Presidendi valimist teevad otseselt riigi kodanikud või mõnikord valimiskolleegiumi liikmed kindlaksmääratud ajaks.

President valib sekretäriks mõned ministrid ja moodustab väikese kabineti, kes abistab riigi juhtimist. Ei president ega sekretärid ei vastuta kongressi (parlamendi) ees nende tegude eest. Tõepoolest, nad ei käi ka istungitel.

Seda valitsemisviisi võib leida sellistes riikides nagu Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Brasiilia ja Srilanka.

Peamised erinevused parlamendi ja presidendi vormi vahel

Allpool esitatud punktid on olulised parlamendi ja presidendivalimiste vaheliste erinevuste osas:

  1. Parlamentaarne valitsussüsteem on selline, kus seadusandliku ja täidesaatva organi vahel eksisteerib harmooniline suhe, samas kui kohtusüsteem töötab iseseisvalt. Vastupidiselt sellele, valitsuse presidendi vormis töötavad kolm valitsusasutust üksteisest sõltumatult.
  2. Parlamentaarse valitsuse vormis jaguneb täidesaatev valitsus kaheks osaks, st riigipeaks (presidendiks) ja valitsuse juhiks (peaminister). Vastupidi, president on valitsuse presidendi vormi tegevjuht.
  3. Parlamendivalitsuse vormis on täitevorgan, st ministrite nõukogu, parlamendi ees aruandekohustuslik oma tegevuse eest. Seevastu valitsuse presidendi vormis sellist vastutust ei ole, st täitevorgan ei vastuta oma tegevuse eest parlamendi ees.
  4. Parlamentide süsteemis on võimude liitmine, samas kui presidendisüsteemis on volitused eraldatud.
  5. Parlamendiliikme ametisse nimetatakse ainult need isikud täidesaatva organi ministriteks, kes on parlamendi liikmed. Erinevalt presidendi vormist võib sekretäriks nimetada muid isikuid kui need, kes töötavad seadusandjana.
  6. Parlamentaarses valitsuses on peaministril õigus lõpetada alumine maja enne selle ametiaja lõppu. Vastupidiselt sellele ei saa president presidendivalitsuses alammajat lahutada.
  7. Täitevvõimu ametiaeg ei ole parlamendi valitsuses fikseeritud, sest kui parlamendis vastu ei võeta usaldust, lükatakse ministrite nõukogu tagasi. Vastupidiselt sellele on juhatusel presidendivalitsuses tähtaeg.

Järeldus

Kabineti liikmetel on topelt liikmelisus, st seadusandlik ja täidesaatev valitsusasutus. Vastupidiselt sellele on presidendivalitsuse vormis kabineti liikmetel ainult täitevorgani liikmed.

Kui tegemist on valitseva seisundiga, siis on parlamendi süsteemis presidendiks ainult valdaja, samas kui tegelikud võimud on peaministri käes. Vastupidi, presidendi süsteemis on presidendil kõrgeim võim.

Top