Seetõttu on rendileping alternatiiv vara ostmiseks omandatud või laenatud vahenditest. Üks peamisi erinevusi kapitalirendi ja kasutusrendi vahel on see, et esimest ei saa tühistada esmase rendiperioodi jooksul, samas kui rentnik võib selle tühistada.
Võrdluskaart
| Võrdluse alus | Finantsrent | Kasutusrent |
|---|---|---|
| Tähendus | Kapitalirendina on äriline kokkulepe, mille kohaselt rendileandja võimaldab rentnikul kasutada vara maksimaalse majandusliku eluea jooksul rendimaksete eest. | Kommertstehingut, milles rendileandja võimaldab rentnikul kasutada vara varaobjekti majandusliku eluea jooksul väiksema tähtaja jooksul üüride maksmise vastu, nimetatakse kasutusrendiks. |
| Loodus | Laenuleping | Üürileping |
| Liisingu tähtaeg | Kapitalirendi rendiperiood on kasutusrendiga võrreldes pikem. | Kasutusrendi rendiperiood on lühike. |
| Riski kandmine vananemise jaoks | Tasub rentnikuga | Tasub rendileandja juures |
| Riskide ja hüvede ülekantavus | Rendileandjalt rentnikule koos vara üleandmisega. | Ei kanna rendileandjalt rentnikule üle vara üleandmisega. |
| Rendilepingu tühistamine | Ainult teatud sündmuse toimumise korral. | Võib teha |
| Maksusoodustus | Amortisatsiooni- ja finantskulud on lubatud rentnikule maha arvata. | Rendilepingu rent on lubatud rentnikule maha arvata. |
| Remondi- ja hoolduskulud | Tasub rentnik. | Kannab rendileandja. |
| Allahindluse ostuvõimalus | Rendileping sisaldab võimalust, kus rentnik saab seadmed osta õiglasest turuväärtusest madalama hinnaga. | Sellist võimalust ei ole |
Rahanduse (kapitali) rendi mõiste
Leping, milles rendileandja võimaldab rentnikul kasutada teatud vara kindlaksmääratud tähtajaks, mis katab põhiosa vara majanduslikust elust, ilma omandiõiguse üleandmiseta, kuid riskide ja hüvede üleandmisega, on tuntud kui finantsrent . Seda tuntakse ka kapitalirendina.
Kapitalirendil läheb vara rentimine rendilepingu tähtaja möödumisel üle rentnikule. Rentnikul on võimalus osta vara nominaalväärtuses, st hinnaga, mis on vara õiglast turuväärtust väiksem. Üürilepinguga tagastatakse täies ulatuses väljamakse summa, st põhisumma (kulu) pluss vara intress, ühte rendilepingut. Minimaalsete rendimaksete nüüdisväärtus rendilepingu alguses on üle renditud vara õiglase turuväärtuse rohkem või võrdne.
Kapitalirent on olemuselt tühistatav, st seda saab tühistada ainult siis, kui: üürileandja lubab või võib juhtuda, et mõni tingimuslik sündmus toimub või kui rentnik sõlmib liisinguandjaga sama vara rendilepingu. Kui Liisinguvõtja rendilepingu tühistab, kannab rendileandjale tekkinud kahjud rentniku.
Kasutusrendi määratlus
Leping, milles rentnikul on lubatud kasutada vara rendileandja loal piiratud aja jooksul, mis on vara majanduslikust elueast väiksem, ilma omandiõiguse, riski ja tasu üleandmiseta, nimetatakse operatsioonirendiks. Kasutusrent on pigem üürileping, mistõttu vara kasutamise eest tasutakse rendimaksed rentniku raamatupidamises kasumiaruandes.
Kasutusrendi lõpus ei lähe vara üle rentnikule ega tal ole õigust vara osta hinnaga, mis on madalam kui vara õiglane turuväärtus. Renditud vara antakse rendileandjale üle rendiperioodi lõppedes. Puudub kindlus, et rendileandja saab kogu väljamakse seoses vara maksumusega ja tagastamisega, kuna üürileandja rendib ühte ja sama vara paljudele klientidele. Kasutusrent on oma olemuselt tühistatav ja seega võib ükski osapool seda tühistada.
Peamised erinevused rahanduse (kapital) liisingu ja kasutusrendi vahel
Peamised erinevused kapitalirendi ja kapitalirendi vahel on järgmised:
- Rendileping, milles risk ja hüved loovutatakse vara üleandmisega, on tuntud kui kapitalirent. Rendilepingut, mille puhul riski ja hüvesid vara võõrandamisega ei kaasne, tuntakse operatsioonirendina.
- Finance Lease on omamoodi laenuleping, milles rendileandja on finantseerija roll. Vastupidiselt kasutusrendile, mis on sarnaselt rendilepinguga.
- Finance Lease on pikaajaline, kuna see katab vara maksimaalse eluea. Erinevalt operatsioonirendist, mis on lühem periood.
- Kasutusrent on paindlikum kui finantsrendi puhul.
- Kapitalirendi puhul kantakse vara omandiõigus liisinguvõtjale rendiperioodi lõpus, makstes nimiväärtust, mis on võrdne vara õiglase turuväärtusega. Seevastu kasutusrendi puhul sellist võimalust ei ole.
- Kapitalirendil kannab rentnik vananemise riski, samas kui kasutusrendi puhul kannab liisinguandja selle riski.
- Kõik remondi- ja hoolduskulud kannab rentnik finantsrendi tingimustes, kuid remondi- ja hoolduskulud kannab rendileandja kasutusrendilepingu.
Järeldus
Tänapäeval on paljud ettevõtjad seotud nende rendilepingutega, sest ettevõttel ei ole otseselt vastavat vara rahastamise kulusid. Seetõttu on üha populaarsemaks muutunud kapitalirent ja kasutusrent. Nende üürilepingu üks parimaid eeliseid on see, et amortisatsioon ja intressikulud on oma olemuselt maksuvähendatavad ja seega on need lubatud mahaarvamisena. Samamoodi on kasutusrendi puhul ka rendi üürid mahaarvatavad ja seega on need lubatud mahaarvamisena.
