Teisest küljest võib mittetunnustatavat süütegu kirjeldada kui õigusrikkumist, mille puhul politsei ei saa vahistata isikuid ilma vahistamismääruseta, ning uurimiseks on vaja ka kohtu selgesõnalist luba. Kui tegemist on kuritegudega, tuleb teada, millised on erinevused mõistetava ja mittetunnustatava süüteo vahel, et seadust paremini mõista.
Võrdluskaart
| Võrdluse alus | Tundmatu solvang | Teadmata rikkumine |
|---|---|---|
| Tähendus | Tundmatu süütegu on see, kus politseil on õigus ise kuriteost teadvustada. | Teadmata kuriteod viitavad süütegudele, milles politseil ei ole õigust iseseisvalt kuriteo eest isikut kinni pidada. |
| Arestimine | Ilma orderita | Nõuab käsu |
| Kohtu heakskiitmine | Ei ole vaja uurimist alustada. | Uurimise alustamiseks on nõutav kohtu eelnev heakskiit. |
| Rikkumine | Heinous | Võrreldes vähem kohutav |
| Sisaldab | Mõrv, vägistamine, vargus, röövimine jne | Võltsimine, petmine, rünnak, laimamine jne |
| Petitsioon | FIR ja kaebus | Ainult kaebus. |
Tundliku kuriteo mõiste
Süütegu, milles politseiametnik ei nõua süüdistatava vahistamismäärust ja kellel on õigus alustada uurimist ilma kohtu loata, on tuntud kui süütegu. Niisugustes õigusrikkumistes, kui süüdistatav on vahistatud, toodetakse ta kohtuniku ette ettenähtud aja jooksul. Kuna kuriteo olemus on tõsine, on kohtu heakskiit mõistetavate süütegude puhul kaudne.
Esimene teavitus, mida üldjuhul nimetatakse FIR-ks, esitatakse ainult teadlike kuritegude korral. Tundlikud kuriteod on rasked kuriteod, mis hõlmavad mõrva, vägistamist, massirahutusi, vargusi, surmajuhtumeid, inimröövi, usalduse kuritarvitamist ja muid jube kuritegusid.
Teadmata rikkumise mõiste
Teadmata kuriteod on India karistusseadustiku esimeses nimekirjas loetletud kuriteod, mis on olemuselt kättesaadavad. Kui süütegu on teadmata, ei ole politseil õigust süüdistust vahistamismäärust ilma vahistada, samuti ei ole neil õigust alustada uurimist ilma kohtu eelneva nõusolekuta. See hõlmab kuritegusid, nagu võltsimine, rünnak, petmine, laimamine, avalikkuse ebameeldivus, haiget, pahameelt jne.
Teadmata kuriteo puhul algatab kohtumenetlus kriminaalmenetluse esitamise suurlinna kohtunikule, kes seejärel määrab asjaomasele politseijaoskonnale kuriteo uurimise vastavalt sellele, mille järel kohtule esitatakse maksudokument, millele järgneb kohtuprotsess. Pärast kohtumenetlust annab kohus süüdistatava vahistamiseks korralduse käsu andmise kohta.
Kognitiivse ja mittetuntava kuriteo peamised erinevused
Järgmised punktid on asjakohased seoses mõistetava ja mittetunnustatava süüteo erinevusega:
- Süütegu, mille puhul politsei võtab ise kuriteo mõistmise vastu, kuna tal ei ole vaja kohtu nõusolekut oodata, on tuntud kui teadlik süütegu. Teisest küljest on mõistetav süütegu, nagu nimigi ütleb, õigusrikkumine, milles politseil ei ole volitusi iseseisvalt kuriteo eest kinni pidada, kuna on nõutav kohtu selgesõnaline luba.
- Arusaadavas süüteos võib politsei isiku ilma vahistamiseta vahistada. Vastupidiselt sellele peab mittetunnustatava süüteo puhul olema vahistamismäärus.
- Arusaadavas süüteos ei ole kohtu korraldust uurimise alustamiseks vaja. Vastupidi, mittetunnustatava süüteo puhul tuleks kõigepealt hankida kohtumäärus uurimise läbiviimiseks.
- Tundlikud kuriteod on kurvad kuriteod, samas kui teadmata kuriteod ei ole nii tõsised.
- Arusaadav süütegu hõlmab mõrva, vägistamist, vargust, inimröövimist, võltsimist jne. Vastupidi, teadmata rikkumiste hulka kuuluvad sellised süütegud nagu võltsimine, petmine, rünnak, laimamine jne.
- Arusaadava süüteo korral saab esitada FIR-i või esitada kohtunikule kaebuse. Erinevalt süüdimõistetavast õigusrikkumisest võib kaebuse esitada ainult kohtunikule.
Järeldus
Sõltuvalt kuriteo tõsidusest on mõistetavad süütegud kas olemuselt kättesaadavad või mittelubatavad, samas kui teadmata rikkumised on kättesaadavad. Karistamine teadmata rikkumiste eest on vangistus vähem kui kolmeks aastaks või mõnikord ainult trahviks, samas kui mõistetavad kuriteod meelitavad karistust vangistusega kolm aastat või rohkem.
