Memorandum sisaldab kahe osapoole vahelise mõistmise kirjeldust, sealhulgas nende kahe nõudeid ja kohustusi. Need kaks on juriidilised dokumendid, mida tihti üksteisega segi ajada, kuid tegelikult on need erinevad. Nii et vaadake artiklit, et saada arusaamist kokkuleppe ja vastastikuse mõistmise memorandumi erinevusest.
Võrdluskaart
| Võrdluse alus | Leping | Vastastikuse mõistmise memorandum |
|---|---|---|
| Tähendus | Kokkulepe on dokument, milles kaks osapoolt leppisid kokku, et teevad koostööd ühise eesmärgi nimel. | Vastastikuse mõistmise memorandum või vastastikuse mõistmise memorandum on juriidiline dokument, mis kirjeldab kahe või enama osapoole vahelise kokkuleppe tingimusi, mis moodustavad kahe- või mitmepoolse lepingu. |
| Elemendid | Pakkumine, vastuvõtmine. | Pakkumine, vastuvõtmine, kavatsus ja kaalumine. |
| Täitmisele pööratavus | Kokkulepe võib olla täitmisele pööratav kohtus. | Vastastikuse mõistmise memorandum ei saa olla kohtus täitmisele pööratav. |
| Siduv iseloom | See on alati kokkuleppe osalistele siduv. | See on poolte jaoks siduv, kui memorandum on allkirjastatud rahalise tasu eest. |
| Tagatise õigused | Jah | Ei |
| Vorm | Suuline või kirjalik | Kirjutatud |
Lepingu määratlus
Lepingut nimetatakse riigiks, kui kaks osapoolt leppisid samal viisil kokku sama asjaga, st „konsensus ad idem”, et teha koostööd ühise eesmärgi saavutamiseks. See võib olla suuline või kirjalik või kaudne ning võib olla seaduslik või ebaseaduslik.
Kokkulepe koosneb ettepanekust, mille peab heaks kiitma pool, kellele ettepanek tehakse, ja kui see ettepanek vastu võetakse, muutub see osapoolte lubaduseks üksteisele, millele nad on kokku leppinud. Lepingu pooltel on õigus lepingu täitmata jätmise korral kohtusse pöörduda.
Allpool on toodud lepingute liigid:
- Tingimuslik kokkulepe
- Kiirleping
- Kaudne leping
- Täidetud leping
- Rakendusleping
- Void Agreement
- Voidable Agreement
Vastastikuse mõistmise memorandumi mõiste
Vastastikuse mõistmise memorandumit nimetatakse kirjalikuks juriidiliseks dokumendiks, milles kirjeldatakse täielikult kahe või enama osapoole vahelise kokkuleppe põhimõtteid, mis moodustavad poolte poolt nõuetekohaselt allkirjastatud kahe- või mitmepoolse lepingu.
Poolte vahelises vastastikuse mõistmise memorandumis tuleb selgelt nimetada lepingu tingimused, st eesmärk peaks olema kindel, millele nad kokku lepivad. Osapoolte vahel peaks olema selge arusaam kavatsusest, mida peagi järgida. Memorandumil puudub juriidiline täitmisele pööratavus, kuid kui üks poolest on vastastikuse mõistmise memorandumi vastu midagi ette võtnud ja seetõttu on teisele poolele tekkinud kahju, on kannatanud poolel õigus nõuda kahju, kuna pooled on sidunud pooltega.
Lepingu ja vastastikuse mõistmise memorandumi olulised erinevused
- Kokkulepe on dokument, milles kaks või enam osapoolt leppisid kokku, et töötavad koos ühise eesmärgi nimel, samas kui vastastikuse mõistmise memorandum on kirjalik dokument, mis kirjeldab lepingu tingimusi.
- Lepingu elemendid on Pakkumine, Vastuvõtmine, kui vastastikuse mõistmise memorandumi elemendid on Pakkumine, Vastuvõtmine, Tahtlus ja Kaalumine.
- Oluline erinevus lepingu ja vastastikuse mõistmise memorandumi vahel on see, et lepingut saab muuta täitmisele pööramiseks kohtus, kuid vastastikuse mõistmise memorandumit ei saa muuta täitmisele pööratavaks, kuid pooled on siiski siduvad.
- Leping on siduva iseloomuga, samas kui vastastikuse mõistmise memorandum on poolte jaoks siduv, kui memorandum on allkirjastatud rahalise tasu eest.
- Lepinguosalistel on tagatise õigused, kuid vastastikuse mõistmise memorandumi pooltel ei ole tagatise õigusi.
- Kokkulepet võib eeldada, kuid vastastikuse mõistmise memorandumit ei saa kunagi eeldada.
Sarnasused
- Mõlemad koosnevad pakkumistest, aktsepteerimistest.
- Peab olema kaks või enam osapoolt.
- Konsensus ad idem, st pooled peaksid sama asjaga samal viisil kokku leppima.
- Poolte ühine eesmärk.
Järeldus
Lepingu ja vastastikuse mõistmise memorandumi vaheliste erinevuste olulisi punkte on arutatud eespool, misjärel oleks lihtsam valida nende kahe termini vahel.
Enamik äritegevusest, valitsusasutustest, juriidilistest isikutest ja üksikisikutest kasutavad neid kahte üksust sageli igapäevases elus, et tegeleda teise osapoolega, et saavutada ühine eesmärk. Pooled peavad selgelt aru saama, et kui nad soovivad, et nende otsused oleksid omavahel siduvad, võivad nad sõlmida kokkuleppe, mis annab osapooltele, nende olulistele õigustele, ning lisaks saavad nad seda kohtus rakendada. Kui pooled ei soovi neile mingit õiguslikku sidumist, võivad nad taotleda vastastikuse mõistmise memorandumit.
