Soovitatav, 2024

Toimetaja Valik

Erinevus rahvastiku ja proovi vahel

Kui me kuuleme mõistet „elanikkond”, on esimene asi, mis meie meelt tabab, suur inimrühm. Samamoodi tähistab statistiline populatsioon suurt rühma, mis koosneb vähemalt ühist ühist iseloomustavatest elementidest. Termin on sageli vastuolus valimiga, mis ei ole midagi muud kui osa elanikkonnast, kes on nii valitud, et esindada kogu rühma.

Rahvastik esindab kõiki inimesi, üksusi, esemeid ja kõike, mida on võimalik ette kujutada ja millel on teatud omadused. Vastupidi, proov on elanikkonna lõplik alamhulk, mille valib välja süstemaatiline protsess, et välja selgitada vanema komplekti omadused. Alltoodud artikkel kirjeldab rahvastiku ja valimi vahelisi erinevusi.

Võrdluskaart

Võrdluse alusRahvastikProov
TähendusRahvastik viitab kõigi elementide kogumisele, millel on universum.Proov - uuringus osalemiseks valitud elanikkonna liikmete alarühm.
SisaldabIga rühma üksus.Ainult käputäis rahvastikuühikuid.
IseloomulikParameeterStatistika
Andmete kogumineTäielik loendus või loendusProoviuuring või proovide võtmine
KeskenduOmaduste tuvastamine.Järelduste tegemine elanikkonna kohta.

Rahvastiku määratlus

Lihtsamalt öeldes tähendab elanikkond kõigi uuritavate elementide kogumit, millel on üks või enam ühist omadust, näiteks kõik India elanikud moodustavad elanikkonna. Elanikkond ei piirdu ainult inimestega, vaid võib hõlmata ka loomi, sündmusi, esemeid, hooneid jne. See võib olla mis tahes suurusega ning elanikkonna elementide või liikmete arv on tuntud kui populatsiooni suurus, st kui seal on on sada miljonit inimest Indias, siis elanikkonna suurus (N) on 100 miljonit. Erinevaid elanikkonna liike arutatakse alljärgnevalt:

  1. Lõplik rahvaarv : Kui elanikkonna elementide arv on fikseeritud ja seega on võimalik seda loetleda tervikuna, siis on elanikkond lõplik.
  2. Lõpmatu rahvaarv : kui elanikkonna ühikute arv on loendamatu ja seega ei ole võimalik universumi kõiki punkte jälgida, siis peetakse elanikkonda lõpmatuiks.
  3. Olemasolev populatsioon : Elanikkonda, mis koosneb tegelikkuses eksisteerivatest objektidest, nimetatakse olemasolevaks elanikkonnaks.
  4. Hüpoteetiline rahvastik : hüpoteetiline või kujuteldav populatsioon on hüpoteetiliselt eksisteeriv populatsioon.

Näited

  • Kõigi suhkrutehases töötavate töötajate populatsioon.
  • Konkreetse ettevõtte toodetud mootorrataste populatsioon.
  • Mosquitoide populatsioon linnas.
  • Maksumaksjate populatsioon Indias.

Proovi määratlus

Mõiste „valim“ all mõeldakse uuringus osalemiseks valitud juhuslikult valitud elanikkonna osa. Sel viisil valitud proov peaks olema selline, et see esindaks populatsiooni kõigis selle omadustes, ning see peaks olema vaba eelisest, et tekitada miniatuurne ristlõige, kuna proovi vaatlusi kasutatakse üldistuste tegemiseks populatsiooni kohta.

Teisisõnu moodustavad elanikkonnast välja valitud vastajad „valimi” ja vastajate valimise protsessi nimetatakse „valimi moodustamiseks”. Uuritavaid üksusi nimetatakse proovivõtuühikuteks ja proovide ühikute arvu nimetatakse valimi suuruseks.

Statistilise testimise käigus kasutatakse proove peamiselt siis, kui valimi suurus on liiga suur, et hõlmata kõiki uuritava elanikkonna liikmeid.

Peamised erinevused rahvastiku ja proovi vahel

Rahvastiku ja valimi vahelist erinevust saab selgelt tõendada järgmistel põhjustel:

  1. Kõikide universumiga ühiste omadustega elementide kogumine on tuntud kui populatsioon. Uuringusse osalemiseks valitud elanikkonna alarühma nimetatakse prooviks.
  2. Rahvastik koosneb kogu rühma igast elemendist. Teisest küljest on valimisse lisatud vaid käputäis inimesi.
  3. Kõigi ühikute põhjal põhinevat populatsiooni iseloomustust nimetatakse parameetriks, samas kui proovi vaatluse mõõdet nimetatakse statistikaks.
  4. Kui teavet kogutakse kõigist elanikkonnarühmadest, nimetatakse protsessi loenduseks või loendamiseks. Seevastu võetakse valikuuring, et koguda proovist proovi meetodit.
  5. Elanikkonna puhul on keskendutud elementide omaduste kindlakstegemisele, samas kui proovi puhul; keskendutakse elanikkonna omaduste üldistamisele, millest valim tuli.

Järeldus

Ülaltoodud erinevustest hoolimata on tõsi ka see, et valim ja populatsioon on omavahel seotud, st proovi võetakse elanikkonnast, nii et ilma populatsiooniproovita ei pruugi olla. Lisaks on valimi esmane eesmärk teha statistilisi järeldusi elanikkonna kohta ja see oleks ka võimalikult täpne. Mida suurem on proovi suurus, seda suurem on üldistamise täpsus.

Top