Soovitatav, 2024

Toimetaja Valik

Keele ja suhtlemise erinevus

Kommunikatsioon viitab sõnumi või teabe vahetamisele ühelt inimeselt teisele, kas suuliselt või mittesõnaliselt. Teisest küljest on keel inimese suhtlusviis või süsteem, mille kaudu kaks inimest suhtlevad. Seda kasutatakse teatavas piirkonnas või kogukonnas sõnumi edastamiseks üksteisele sõnade kasutamisega.

Kommunikatsiooniprotsessis on keelel oluline osa. Tõepoolest, kõik selle maailma elusolendid suhtlevad oma emakeeles. Need kaks mõistet on nii tihedalt põimunud, et inimesed ei suuda nende erinevusi kergesti ära tunda ja lõpuks neid kasutada. Tegelikkuses on aga keele ja suhtlemise vahel väga suur vahe.

Võrdluskaart

Võrdluse alusKeelTeabevahetus
TähendusKeel tähendab suhtlussüsteemi, mis tugineb verbaalsetele või mitteverbaalsetele koodidele, mida kasutatakse teabe edastamisel.Teatis viitab sõnumi või teabe vahetamise viisile kahe või enama inimese vahel.
Mis see on?TööriistProtsess
RõhutabMärgid, sõnad ja sümbolidSõnum
EsinebPeamiselt kuuldekanalitesKõik sensoorsed kanalid
MuudaDünaamilineStaatiline

Keele määratlus

Keel kirjeldatakse kui vahendit, mis aitab tundeid ja mõtteid edasi anda ühelt inimeselt teisele. See on vahend, mida inimene tunneb või mõtleb, meelevaldselt toodetud sümbolite või helide kaudu, nagu sõnad (räägitud või kirjutatud), märgid, helid, žest, asendid jne, mis edastavad teatud tähenduse.

Keel on kahe isiku vahelise suhtluse ainus vahend, mille kaudu nad saavad omavahel jagada oma seisukohti, ideid, arvamusi ja emotsioone. Selle eesmärk on mõista keerulist ja abstraktset mõtlemist ning seda ka ilma segadust tekitamata. Suhtlussüsteemina kasutavad erinevad keeled erinevates piirkondades elavad inimesed või kuuluvad teise kogukonda.

Kommunikatsiooni mõiste

Suhtlemist kirjeldatakse kui ideed, teavet või sõnumit ühelt inimeselt või teiselt kohalt teisele, mõlema poole mõistetavate sõnade või märkide kaudu. Kommunikatsioon on organisatsiooni jaoks hädavajalik, sest see on põhimõtteline vahend, mille abil organisatsioonilised liikmed üksteisega koostööd teevad. See voolab erinevates suundades, näiteks üles, alla, horisontaalselt või diagonaalselt.

Kommunikatsioon on levinud protsess, st see on vajalik organisatsiooni kõigil tasanditel ja tüüpidel. See on kahesuunaline tegevus, mis koosneb seitsmest peamisest elemendist, st saatjast, kodeerimisest, sõnumist, kanalist, vastuvõtjast, dekodeerimisest ja tagasisidest. Tagasiside saamine suhtlusprotsessis on sama oluline kui sõnumi saatmine, sest alles siis viiakse protsess lõpule. On kaks suhtluskanalit, mis on:

  1. Ametlik teatis
  2. Mitteametlik teatis

Lisaks võib teabevahetust liigitada järgmiselt:

  • Verbaalne kommunikatsioon
    • Suuline teatis
    • Kirjalik teatis
  • Mitteverbaalne suhtlemine

Keele ja suhtluse vahelised peamised erinevused

Allpool toodud punktid kirjeldavad üksikasjalikult keele ja suhtlemise erinevusi:

  1. Teabe edastamiseks kasutatavat verbaalset või mitteverbaalset koodi toetavat suhtlussüsteemi nimetatakse keeleks. Sõnumi või teabe vahetamise viis kahe või enama inimese vahel nimetatakse suhtluseks.
  2. Keel on suhtlusvahend, samas kui kommunikatsioon on sõnumi üksteisele edastamise protsess.
  3. Keel keskendub märkidele, sümbolitele ja sõnadele. Teatises rõhutatakse sõnumit.
  4. Enne kirjalike sõnade leiutamist piirdus keel ainult kuuldekanalitega. Kuid see võib esineda ka visuaalsetes, kombatavates ja teistes sensoorsetes kanalites. Teisest küljest toimub side kõigis sensoorsetes kanalites.
  5. Kommunikatsiooni alused ei muutu üldse. Seevastu lisatakse igapäevased uued sõnad keele sõnastikku, nii et see muutub iga päev.

Järeldus

Nii et ülaltoodud selgitusega on täiesti selge, et teabevahetus on laiem kui keel, kuna esimene hõlmab viimast. Keel on kommunikatsiooni olemus, ilma milleta ei ole see olemas.

Top